Külalised

Esmaspäeval käisid Kristofer-Robinit minu sõbrannad Kirsti ja Maarit vaatamas. Kahjuks ei saanud Kaidi tulla, aga eks järgmine kord siis. Kui nad tulid oli poiss eeskujulikult üleval ja enamus sellest ajast mis nad siin olid oli ka pojake üleval. Laura oli usin neid tegevuses hoidma,kui ma poissi söötsin. Laura tahtis, et tädid temaga joonistaksid küll paberile ja tahvlile :D Kirsti, Maariti ja Kaidi poolt sai poiss imearmsa käsitööna valmistatud teki. Üle pika aja oli hea sõbrannadega lobiseda ja sai ka räägitud tulevasest naistekast :D

Onu kohustused

Jenna

Algselt pidi teisipäeval tulema veel üks sõbranna koos oma tütrega, kuid kahjuks ta ei jõudnud. Õnneks oli mu vennal igav ja ta tuli ise mulle külla ning võttis kaasa ka oma koera Jenna ja sugulase Tiidu. Laural oli lõbu kui palju ja müras koeraga. Kuna ilm oli ilus siis sai ka jalutamas käidud. Tüdruk jooksis koeraga võidu ja väsitas ennast päris usinasti, muidugi ma lootsin, et kui tuppa tulek on siis läheb ta lõunaunne ilusti aga mu lootused purunesid väga kiiresti. :D Pojake magas vankris täpselt nii kaua kuni see liikus, kuskil 1h pikkuse une tegi. Ma ise oleksin pikemaltki jalutanud aga tüdruk ei jõudnud enam kõndida ja lõpuks tassiski onu teda kukil. :) Kui poiss toas häält hakkas tegema tahtis Jenna teda kohe lohutada ja otsis kust tuleb lapse nutt. On näha, et ta on varasemalt kuskil lastega perest pärit. Üldiselt oli väga tore lõunapoolik ja jällegi ei pidanud ma lastega üksinda olema :)

Tiiduga

Jenna lohutab poissi

Nagu alati kombeks on hakkab poiss teiste süles jorisema. Arvatavasti tuleb tal emme igatsus peale, sest emme süles on ju kõige turvalisem.
Laura tahab siiamaani iga poisi kägina peale joosta aga ma ei ole lubanud, kuna siis ta äratab poisis täiesti ülesse. Nüüd olen tähele pannud, et tüdrukule ei meeldi kui pojake nutab. Kui ma nt olen köögis midagi askeldamas ja poiss pikemalt nutab hakkab tüdruk ka nutma aga kahjuks alati ei saa iga jonni alguses joosta lohutama. Nii lohutasid ka teisipäeval Robinit onud, õeke ja koerake :)

Suur haigutus vanaisa süles

Uhked vanavanemad

Kolmapäev oli aga külaliste rohke päev. Mu isa tuli Soomest ja tahtis poissi näha. Nii tulidki vanavanemad Robinit vaatama. Seegi kord oli onu taas kaasas. Kahjuks oli neil aga üsna vähe aega mul külas olla. Kui mu ema ja isa siia jõudsid siis poiss magas, kuid õnneks seda lõbu ei jätkunud väga pikaks ajaks. Üsna pikka aega peale tõusmist mõnules ja tukkus poiss mu isa süles veel. Nagu traditsiooniks on saanud siis kutsub mu isa poissi ferdinandiks nii kutsus ta ka mu venda väiksena. :D Igal juhul oli isal rõõm mu pojakest näha, sest tegelikult lootis ta, et näeb teda juba enne kui Soome pidi minema. Kuid siis ei sündinud pojake veel, vaid hoopis paar päeva hiljem. Ema ja isa silmist oli näha, et nad on uhked vanavanemad :) Kahjuks aga neil väga pikalt aega ei olnud ja pidid üsna varakult ära minema, eks mingi aeg tulevad pikemalt.

Õhtul tuli veel külla mu sõbranna Mari-Liis koos oma poisi Madisega. Poiss oli siis üleval, kuigi ma üritasin teda magama saada, siis see ei tahtnud üldse õnnestuda. Kui lõpuks poisi unne sain ajas tüdruk ta ülesse ja siis ei jäänudki uuesti poja magama enne kui kell 21. Õnneks oli Mari-Liis poissi nõus hoidma selle aja kui ma süüa õhtuks vaaritasin. Imestasin, et Kristofer-Robin oli nii leplik ja ei hakanudki jonnima ta süles. Vahepeal muidugi tuli käginata aga see möödus kiiresti. :) Kui söögi valmis sain, hakkasin poissi taas magama panema ja õnneks see mul ka õnnestus. Une graafik läks küll natuke segamini aga pole hullu, küll selle taas paika saame. :)



Tegelikult tunnen ma puudust mehega lähedusest, loodetavasti varsti tuleb see aeg kus saame olla korralikult üksteise kaisus ja ka koos kuskile minna. :)