Hoidised

Teada on, et sügis on nii öelda koriluse aeg, kus saab talveks varuda erinevaid marju ja köögivilju ning ka muid sügisande.

See aasta siis ma võtsin end käsile ja varusin ka talveks ühtteist sügavkülma ja keldrisse. Sügavkülma läksid enamasti marjad ja natuke ka maitserohelist, mida siis on hea talvel võtta ja kasutada.

Kuna sai ka käidud paar korda metsas, siis proovisin ma esmakordselt seeni marineerida. Eks talvel saab maitsta kuidas välja tuli. Lisan ka retsepti, et järgmine aasta oleks hea üles leida.

Marineeritud seened

1l vett

seened ja mahl

3sl suhkurt
2sl soola
3sl 30% äädikat
vürtsi, loorber, terepipar
1 suurem sibul
1-2 porgandit

Tükelda porgand ja sibul ning pane keema. Keeda kuni porgand on krõmps ja lisa maitseained. Keeda veel ning lisa äädikas ja keeda veel umbes minut ning lisa seened (kuuseriisikad või kukeseened). Lase seentel marinaadis keeda u 5 minutit. Tõsta seened purki ja sule õhukindlalt.

Lisaks sai see aasta veel tehtud õunamahla. Osa mahla kuumutasin ning see aasta proovib mees teha ka kodust õunaveini. Eks kui valmis saab siis saan seda kommenteerida. Mahla keldrisse sai kuumutuatud u 20l.

Kuna ma see aasta kasvatasin ise ka tomatit ja porgandit ning samas sain ka neid teiste käest siis ma mõtlesin, et proovin teha letšot. Kuna mäletan lapsepõlvest, et vanaemal oli väga hea maitsega letšo siis küsisin temalt retsepti.

Letšo

3 kg tomatit
1kg paprikat
1kg porgandit
1kg sibulat
0,5l õli
suhkur, sool, äädikas

Mina tükeldamiseks kasutasin köögikombaini viilutajat ja suuremat riivi. Porgand ja sibul hautada õlis pehmeks. Lisada tomat ja paprika. Kuumutada keemiseni (võib ka natuke aega keeta). Lisada maitse järgi maitseained. Natukene aega lasta keeda ja siis panna purkidesse ning sulgeda õhukindlalt.

moos, letšo ja kõrvits

Iga aasta olen ma saanud emalt ploome ja kreeke ning vanaemalt õunu nii palju, et ei jõua ära süüa. Nii ka see aasta ning otsustasin, et väldin enamuse ära viskamist sai keedetud paar purki moosi neist.
Eks muidugi sai ka väga paljud ploomid ja kreegid ära söödud. Arvan, et moosi pole raske keeta ja sellega saavad paljud ise hakkma. Eraldi retsepti ei hakka lisama.

Tavaliselt käin ma ema või vanaema keldrist marineeritud kõrvitsat võtmas, kuna ma olen siiani arvanud, et kõrvitsa marineerimine on üks suurem ette võtmine. See aasta aga mehe vanaema andis mulle kõrvitsa ja mul ei jäänudki muud üle kui sellest miskit teha. Peas mõtlesin plaani välja, et panen natuke sügavkülma ja kasutan ka söögi tegemiseks kuid kui tegemiseks läks siis otsustasin kõik marineerida. Tuulasin siis Internetis erinevaid retsepte ja laenasin ka emalt ühe super hea raamatu ("Toiduainete säilitamine kodus"), kus on palju erinevaid hoidiseid. Lõpuks siis otsutsasingi raamatust retsepti võtta.

Marineeritud kõrvits
(kogused minu maitse järgi)

4,5kg puhastatud kõrvitsat
(soolavesi 3l vett ja 3tl soola)
3l vett
500g suhkurt
4g vürtsi
4g nelki
suurem kaneelikoor
95g 30% äädikat

Kõrvitsa tükid valada üle soolaga maitsestatud külma veega ning lasta seista järgmise päevani.
Vesi panna maitseainetega keema (vürts,nelk ja kaneelikoor panna marli sisse). Lasta neil natuke aega keeda ning siis võtta maitseained välja ja lisada suhkur ja äädikas. Lisada kõrvitsatükid ja keeta soovitud pehmuseni (mulle meeldivad natuke krõmpsuvad). Tõsta purkidesse ja sulgeda õhukindlalt.
Orginaal retsepti kohaselt on kogused teised, lisan need ka siia. 1kg puhastatud kõrvitsat, 0,5l vett, 1tl soola. Marinaad: 0,5l vett 4-5g vürtse (kaneelikoor, nelk, vürts või tsitrusviljade koor), 100-200g suhkurt, 20-25g 30%äädikat. (Äädika võib asendada ebaküdooniaga, sidruni- või mõne muu heleda hapu mahlaga).

Plaanis on veel proovida marineerida peeti ja kui kuskilt saaks suurema koguse kurki, siis prooviks ka kurke marineerida. :)

Sai nüüd retseptid talletatud ja teised võivad ka proovida julgelt :)

Väike meenutus möödunust

Olen taas pikalt vaikinud ja märkamatult on sügis kätte jõudnud.

Oma mänguasjadega

Kui ma siin eelviimases postituses mainisin, et poisi haiguse koha pealt läheb aina paremini siis nii see oligi sel ajal. Poja haigus allus ravile hästi ka siis kui käisime ravil iga kolme nädala tagant aga ka see periood sai läbi ning ravi pidi hakkama iga kuue nädala tagant. Kuna varasemalt oli selline skeem sobinud, siis miks nüüd ei peaks. Nii me siis saimegi kodust elu nautida kuni märkasin pojal vasakul oimukohal taas väikest muhukest. Alguses ma mõtlesin, et ehk end kuskile ära löönud kuna ronib ja mürgeldab igal pool ringi. Aga kui siiski hakkas see muhk aina kasvama, siis teadsin, et see ikkagi haigusest tingitud. Ravist oli selleks ajaks möödas olnud natuke üle nelja nädala. Rohtu ta ju sai ka ikkagi iga päevaselt ja nii ma ei mõistnudki, et miks haigus taas süveneb. Helistasin ka raviarstile aga arst oli siis puhkusel ja ei saanudki ma targemaks mida teha. Nii ma siis ootasingi kuni ravile saame uuesti. Need kaks nädalat tundusid ikka väga pikana kuna ma ju ei teadnud kas on neid koldeid rohkem kui üks. Sel päeval kui haiglasse jõudsime oli õnneks ka raviarst puhkuselt tagasi ja uuris, et kuidas meil läinud. Nii ma siis rääkisin oma mure ära ja tema ainukesed sõnad olid, et see pole küll nüüd hea uudis ja tuleb teha kompuuter. Siiski sai tehtud ravi vana plaani kohaselt ja juba pühapäeval oli muhu vähenemist märgata. Esmaspäeval oli kompuuter ja siis veel mõned tunnid närve söövat vastuste ootamist. Lõpuks saabus arst vastustega ja selguski, et ainult üks kolle juures jaseda õnneks. Kopsus oli isegi pilt paremaks läinud. Siiski tuli raviplaanis muudatusi teha. Pidime hakkama taas iga kolme nädala tagant käima. Lisaks asendati siirup tabletiga, mis on natukene tugevam rohi nagu ma aru sain. Nii me siis pidimegi taas 19.09 ravile minema. Eelmisel hommikul aga märkasin, et pojal nohu ja kerge köha. Siiski läksime kohale, sest ma ei teadnud kas siis saab ravi teha või mitte. Nagu eeldasingi, et ei saa, sest muidu võib asi hullemaks minna. Tulime siis koju tagasi ravima ja jäi kokkulepe et nädala pärast tagasi. Vahepeal aga tõusis poisil palavik ja köha ka suurenes ning siis seadsin sammud perearsti juurde, kes pani antibiootikumi ravi peale, kuna pojal vaja kiiresti terveks saada, et saaks keemia ravi teha. Nii me siis ravime usinalt ja loodan teisipäeval häid uudiseid kuulda, et saan Kristoferiga ravile minna.
Siiski olen ma endiselt positiivne ja tean, et lõpuks läheb kõik ikkagi hästi :)


Laurast

1. september 2014

Kui siin 1. septembril alustasid kõik koolilapsed taas kooliteed, siis Laura läks uuesti lasteada. Tema jaoks oli see väga tähtis päev, kuna ta ootas juba ammu seda. Nüüd ta käib siis Nõlvaku lasteaias Tuleviku fileaalis Leiutajate rühmas. Lapsi neil rühmas on 19. Siiani on tüdrukule seal väga meeldinud ning käib ka rõõmuga edasi. Kahjuks aga ei pääse ka haigustest..nii siis ongi ka tüdruk praegu haige ja tal on taaskord larüngiit(kõripõletik). Tal on ka antibiootikumi ravi ja lisaks veel aur. Teisipäeval loodan ka tema kohta häid uudiseid, et ta tohib lasteaeda tagasi minna.
Terve suvega on tüdruk aga arenenud ja kasvanud mühinal, mis on ainult hea aga siiski alati ei jõua seda jutuvada ära kuulata. Vennaga mängivad ja toimetavad usinalt kehekesi, nii saangi ka mina tegeleda enda hobidega.


Suve lõpu veetsime enamasti maal puhates. Lastele ja ka mulle endale seal väga meeldib. Mu unistus
vist ongi maal elada, kuna soovin oma aeda ja seda, et lapsed saaksid vabalt õues ringi joosta, ilma et ma peaksin muretsema kas kuskilt tuleb auto.

maasikad

Õnneks sain maale teha maasikapeenra ning sai ka räägitud, et võin järgmine kevad teha peenramaa teha. Kevadel tahaksin maha panna kartuli, porgandi, peedi, kurgi, sibula ja võib-olla ka küüslaugu. Kasvuhoonesse on plaan panna tomatit ja paprikat ning komposti hunnikusse kõrvits.
Nagu ka paljud eestlased nii ka mina käisin see sügis metsas seenel ja tahaksin veelgi minna. Kuid ma siiski teadvustan endale, et pole mõtet kuna ma pean ka need seened ära sööma, sest peres söön ma neid ju üksinda.
Hoidiste tegemisest aga räägin juba järgmises postituses. :)

Üldiselt võin öelda, et suvi möödus kiirelt. Sai käidud ringi ja ka palju puhata nii nagu mulle ja mu perele meeldib. :)