Pildistamistest

Olen fotograafia alal alles algaja aga olen saanud juba paar korda pulma pildistada ning ka pisikesi beebisi.

Augusti keskel sai käidud pildistamas sõbranna Birgiti pisikest beebitüdrukut Eliise-Marii´d. Sel hetkel oli ta 11 päevane. Uskumatu kui pisike ta ikka oli.. Oma lastest küll ei mäleta, et nad nii väiksed oleksid olnud.

Septembri keskel ühel päikselisel pühapäeval käisin ma pildistamas kahe inimese kõige tähtsamat päeva. Kogu sündmus toimus Haapsalus ja see päev oli väga särav täis rõõmu ja armastust. Ma olen ülimalt tänulik Siirile ja Andresele, et nad andsid mulle võimaluse saada osa sellest päevast.

Oktoobri alguses aga sai taaskord käidud üht beebitüdrukut Marianne´t pildistamas. Ka tema oli nii pisike ja kerge ja armas.. Oi kuidas tahaks ka endale.. Pildistamise ajal oli pisike alles 7 päevane. 

Miks küll..

Eelmises postituses kus kirjutasin lastest, siis nüüd jätkan..
Poja saigi ilusti ja kiiresti tänu antibiootikumidele terveks. Nii me siis seadsimegi sammud ravile, mis läks ju hästi. Pidime olema uue plaani kohaselt ainult ühe öö ravil. Järgmine ravi pidi olema 3 nädala pärast aga u nädal peale ravi tekkisid poisile taas kaks uut muhku. Nagu ka eelmine kord lootsin, et need õega müramisest ja et on end kuskile märkamatult ära löönud. Jälgisin nädala aga siiski muhud ei kadunud ega muutnud värvi nagu peaks. Tegin kõne raviarstile, kuna pidime ka minema vereanalüüsi andma, et kas on mõtet seda teha. Arst ei olnud rõõmus üldse kuuldes, et ravi enam ei aita ja muhud aina tekivad. Nii ta kutsuski meid nädal varem juba haiglasse uuringutele. Neljapäeval (16.10) oli ultraheli, et vaadata lümfisõlmed ja muud organid üle. Reede hommikul oli kompuuter peast ja kopsust ning seda tehti esmakordselt kontrastainega. Kopmuuter oli vajalik sellepärast, et teada saada millisest muhust saaks uue biopsia võtta. Reedel saime ka lõunast koju kuni esmaspäeva õhtuni. Küll aga kodus õhtul hakkas poja oksendama ja ma ei saanudki alguses aru millest. Helistasin ka onkoloogiaosakonda ja sealt siis öeldi, et võib olla kontrastainest. Nii mööduski öö suhteliselt üleval olles ja riideid vahetades pojal. Õhtul hilja helistasin taas osakonda ja tuli välja, et pojal oli infektsioon tekkinud kontrastainest. Nüüd siis ravime seda. Siiski esmaspäeva õhtul haiglasse kuna teisipäeval on opp ja hetkel ei teagi kui kauaks me peame haiglasse jääma. Järgmisest nädalast hakkab ka poisil uus ravi kui ravim kohale jõuab. See saab siis olema selline, et saab keemiat ja loputust ning seda 5 päeva järjest. See keemia on nüüd ka tugevam ja nii arst kui ka mina loodame, et see aitab. Nüüd me elamegi päev korraga ja loodame, et kõik paremuse poole liikuma hakkab.

Laurast

Tüdruk sai ka õnneks kiiresti tänu rohtudele terveks ja läks uuesti lasteaeda. Seal talle meeldib ja mõjub talle väga hästi :) Pidi kõigiga väga hästi läbi saama ja teeb ka ilusti kõike kaasa.
Kodus aitab mind ka ja tegeleb ja mängib vennaga väga palju. Väga tubli tüdruk ning varsti saab juba 5 aastaseks. Uskumatu kui kiiresti ikka aeg on läinud.