10. elukuu

Eile sai siis Kristofer-Robin juba 10. kuuseks. Aeg ikka on läinud meeletu kiirusega, alles ta ju sündis ja nüüd kahe kuu pärast saab juba aastaseks. Kümne kuusena oskab poja käsi plaksutada ja lehvitab. Tugede najal kõnnib ikka veel ja kui käest kinni hoida siis teeb ka sammukesi. Sööb ilusti kõike, ei ole mingit toidu valimist. Muidu on poja rõõmsameelne ja kui tahab siis väga memmekas :)
11. novembril saame mõõdud teada.

Kallid sõbrad tulge siis homme Reval Sporti PILOXINGUT proovima kell 20.20 :) Ühekordne pääse on 9€ See trenn pole ainult naistele võivad ka mehed tulla :)

Tüdruk sai 4 aastaseks

Paar päeva tagasi siis täitus tüdrukul 4 aastat. Sündis ta siia ilma 27.11.2009 kell 13.30 ja kaalus 2870g ning pikkust oli 47cm. Nüüd kus ta on nelja aastane kaalub ta 15kg ja pikkust on 95cm.
Tüdruk oskab ilusti ilma pilti vaatamata kokku panna 48 tükilist puslet, eks tuleb talle juba hakata suuremat muretsema. Lisaks saab ta ilusti hakkama enda riidesse panekuga. Sellega seoses tekitab veel muret ainult paelte sidumine. Ülejäänud asjad on selged. Veel oskab ta oma venda ilusti sööta ja juua anda. Kui emmel on vaja miskit kodus toimetada saab ta vennaga mängimisega ilusti hakkama. Veel tunneb ta huvi tähtede ja numbrite vastu ja kui neid öelda siis proovib järgi korrata ilusti.
Tüdruku väikse sünnipäeva peo pidasime kodus juba 23. novembril. Külas käisid vanaemad ja vanaisa ning vanavanaema ja vanavanaisa. Veel oli külas onu ja tädi ning emme sõbranna Riina :) Tüdruk nautis kogu päeva täiel rinnal, kuna tema oli sel päeval printsess. Emme ja Riina kaunistasid toa õhupallide ja vanikutega. Mõned päevad hiljem käis veel külas tädi Kati ja Elina Mia. Tüdrukud mängisid taas ilusti omavahel, kuid eks mõlemal ole veel oma kadeduse jonni sees. Kuid usun, et seegi kaob ajapikku ära mõlemal.

Vahepeal olen mina veel käinud Elina Miat hoidmas koos lastega. Kõik mängisid omavahel ilusti ja mingit probleemi polnud ning aeg lendas linnutiivul. Lisaks olen saanud ma käia Piloxingus mõned üksikud korrad. Oi kuidas tahaks rohkem käia ja loodan, et järgmisest kuust saangi seda teha. See trenn on küll üsna hilja aga siiski laeb see mõnusat energiat kehasse. Üks parimaid aeroobseid trenne üldse. Seega soovitan kõigil tulla Piloxingut proovima. See ei murra konti ja on igas vanuses inimestele sobilik. Trenn toimub Reval Spordis esmaspäeval kell 20.20 ja kolmapäeval kell 20.20. 

Vaehpeal sai käidud taas kõrvaarsti juures mõlema lapsega ja nüüd enne ei pea minema kui jaanuari alguses nädal enne seda, kui tüdruk opile läheb. Seega hetkel on mõlemal kõrvad paremaks läinud. Nüüd tuleb veel köhast ja nohust lahti saada mõlemal.

Retseptide postitus

Mõtlesin küll vahepeal, et ei tee enam retseptide postitusi aga siiski soovin teiega mõnda head asja jagada.

Rosinasai
Mina tegin topelt koguse aga kirja panen ühe portsu kogused.

Vaja läheb:

• 450g nisujahu
• 1tl soola
• 0,5 pakki (6g) kuivpärmi
• 3dl sooja vett
• 0,5dl õli
• 1spl vedelat mett
• 1 muna
• 150g (1 pakk) rosinaid

Valmistamine:

1. Sega jahu, pärm, sool ja rosinad
2. Sega mõõtekannus soe vesi, õli, mesi ja enamus lahtiklopitud munast.
3. Kalla kuivainete hulka ja sõtku ühtlaseks.
4. Kata taignakauss puhta köögirätikuga ning lase soojas kohas umbes 30 minutit kerkida.
5. Sõtku tainas kergelt läbi, vormi piklikuks pätsiks ning tõsta küpsetuspaberiga vormi.
6. Lase kaetult kerkida 30 minutit.
7. Pintselda saiapäts ülejäänud munaga ning küpseta 200-kraadise ahju allosas 30-35 minutit (või kuni sai on pealt kuldpruun).
8. Lase rätiku all jahtuda.

Maitselt tuli sai väga hea. Vähemalt nii mulle öeldi. :) Muidugi võib rosinate asemel kasutada seemneid või teisi asju - vastavalt oma maitsele. Keelatud pole ka ilma milletagi tegemine ehk siis ainult tavaline sai.


Krevetipasta

Vaja läheb:

• 250g spagette
• 150g krevette
• 1spl oliiviõli
• 1 sibul
• 2 küüslauguküünt
• 100g kirsstomateid
• 1,5dl valget veini
• 400ml vahukoort
• 200g toorjuustu
• soola ja pipart
• parmesani

Valmistamine:

1. Kuumuta pannil oliivõli ja prae hakitud sibul ja küüslauku mõned minutid, kuni need muutuvad klaasjaks.
2. Lisa valge vein ja hauta 5 minutit.
3. Vala pannile koor ja lase peaaegu keema tõusta, siis lisa vähehaaval toorjuust ja kuumuta, kuni kaste pakseneb ja muutub ühtlaseks. Maitsesta.
4. Lisa kastmesse poolitatud kirsstomatid ja puhastatud krevetid.
5. Hauta mõned minutid.
6. Kuni kaste pakseneb, keeda pasta soolaga vees.
7. Kurna ja sega kastmega, peale riputa juustu.

Mina ise kasutasin külmutatud krevette ja peale soola pipra lisasin veel mangokarrit. Kuna mul kodus parmesani polnud siis ma seda ei kasutanud. Panin peale hoopis maitseaine segu (santa maria ürdiaia segu).

Eks edaspidi ole näha kas postitan veel mõnda retsepti, mis mulle endale väga maitseb. :)

Kodused juba kuu aega

Eelmisest postitusest on möödas juba tükk aega, sest pole ju millegist olnud kirjutada.

Kui eelmises postitusest ütlesin, et loodan et tüdrukul midagi hullu ei ole siis siiski tuli välja, et tal on kõrvapõletik. Sai ta siis antibiootikumi ravikuuri, mis ei aidanud. Lõpuks oli tüdruk juba kolm nädalat haige olnud ja paremaks ei läinud. Peale seda kui käisin lastega kõrvaarsti juures jäi tüdruk veel haigemaks. Teisipäevast(28.10) alates oli tal kõrge palavik ja otsustasin reedel helistada perearstile kuna laps ei söönud midagi ja rohud oksendas ka välja. Perearst siis käskis EMO-sse minna ja meid jäeti haiglasse. Tüdrukul oli siis mononukleoos + kahepoolne keskkõrva põletik. 10 tundi jutti sai tüdruk tilgutit, kuna oli nõrk ja vedelikku oli ka kehas vähe. Haiglas siis olime kuni 4.11 lõunani. Peale seda saime kodusele ravile ja tüdruk ei tohi kuu aega lasteaeda minna. See haigus tõmbas immuunsuse nii alla, et ei ole üldse hea ka temaga poes käia, sest kui ta saab mingi viiruse külge võib ta uuesti haigestuda. Kuna see on üsnagi nakkav haigus siis vedas, et poiss haigeks ei jäänud.
Sel ajal kui ma tüdrukuga haiglas olin sai poja 9 kuuseks juba. Ema hoidis teda terve selle aja Kristoferit. Õde küpsetas pojale ka koogi, kuna mina ju seda teha ei saanud.
9 kuuse poisi mõõdud on

• Kaal 9,890 kg
• Pikkus 75 cm

Hambaid on poisil endiselt 4 aga igemed on ülevalt ja alt paistes ja ilavool on metsik. Sõnu mida ta oskab on kaks aitäh ja mäm-mäm. Lemmik tegevus on tal püsti olek ja aina rohkem harjutab seismist ilma toeta. Nüüdseks sööb poiss juba peaaegu kõike. Saab täiesti tavalist kodutoitu :)

Hetkel on meil probleemiks pigem öine magamine. Mina ei saa tõesti enam aru, mis teda vaevab. Kas tõesti teevad hambad sellist valu, et ta istub iga öö üleval. Nüüd on ta omale ka köha kuskilt saanud, ometi oleme õues käinud ainult nii palju kui autosse ja autost tuppa. Hoian pöialt, et Kristofer nüüd haigeks ei jää.

Vahepeal oli ka mehel ametlikult esimene isadepäev. Laura tegi talle minu abiga kaardi ja kaardi sisse tegime mõlema lapse käe jälje ja head soovid kirjutas tüdruk minu abiga ise sisse. Lisaks kinkisin talle veel laste pildiga pluusi, mis talle väga meeldis. :)

Selle kuu lõpus toimub siis väike istumine, kuna Laura saab juba 4 aastaseks. Minu suur tüdruk. :) Kõik kes soovivad tulla olete külla oodatud aga enne andke mulle ka teada. :)

Mina ise ootan juba lund, sest vihm ja need külmad tuuled on ära tüüdanud. Nii mõnus oleks ju lumehangedes lastega möllata.

Hoidkem ja armastagem oma lähedasi! :)

Sügis

Sügis

Käes on värviline sügis ja enam pole kaugel ka aeg, kui lund hakkab taevast alla sadama. Hetkel on ilmad väga muutlikud ja erinevad viirused levivad ringi. Kahjuks lähevad ka ilmad külmemaks ja päevad jäävad järjest lühemaks. Aga ei tasu kurvastada, tuleb olla rõõmus selle üle mis meil olemas on.

Poisist

8k19p

Kui viimase postituse tegin, siis ootasin arsti aega poisiga. Peale arstil käiku tunnistati poiss terveks. Saime õues käia ja ilusat sügist nautida, kuid kahjuks kestis see õnn vähes aega, sest nädal hiljem jäi poja taas haigeks. Tekkis hull köha ja ka väike palavik. Käisime siis taas arsti juures ja arst ütles, et kuulates on kontsert. Lisaks oli veel kurk tuli punane ja üks kõrv roosakas. Sai siis taaskord antibiootikumi peale. Õnneks poiss ise on rõõmus ja sööb ilusti. Nüüdseks on juba ööd ka rahulikumaks läinud. Arsti juurde lähme uuesti 28. oktoober.
Olenemata sellest, et poja on haige teeb ta ikkagi koerusi ja läheb sinna kuhu minna ei tohi. Eriti meeldib talle pliidi tuhaauk :D Muidugi lemmik asend on püsti seismine, viimasel ajal on hakatud ka rohkem huvi mänguasjade vastu tundma. Mul on igati tubli ja armas pojake. :)

Tüdrukust

3a10k

Lisaks sellele, et poiss haige jäi ka tüdruk uuesti haigeks. Õnneks tüdrukul ei paista midagi väga hullu olevat. Hetkel ainult köha ja nohu, kuigi eile hakkas kurtma kõrvavalu. Loodan, et siiski ei ole tal kõrvapõletikku. Ehk läheb seekord haigus kiiresti mööda ja tüdruk saab kiiresti lasteaeda tagasi. Seal Laurale väga meeldib. Pidi seal ilusti kõike sööma ja kui tahab siis küsib ilusti juurde. Iga päev tuleb uusi sõnu ja seda on ka kasvatajad tähele pannud. Pidi olema oma rühmas üks tublimaid, kes saab ise riidesse ning pidi pusima ka lukke ja nööpe kinni. Toas mängib ilusti oma rühmakaaslastega ja õues ka teiste lastega. Lemmik mängukaaslane õues on Anette.
Viimasel ajal on hakkanud talle värviraamatute värvimine meeldima ja see tuleb juba üsna hästi välja. Lisaks tunneb huvi tähtede vastu ja kui öelda mis täht see on kordab ilusti järgi. Lisaks püüan õpetada ka talle erinevaid sõnu, küll need ka selgeks saavad. :) Olen uhke oma armsa tütre üle. :)

Minust endast
Olen kahe rõõmsa lapse ema ja armastava abikaasa naine. Mulle meeldib fotograafia ja tahaksin ennast sellel alal rohkem täiendada, et saaks teha väikse lapse kõrvalt mingit tööd. Siit ka üleskutse, et kui keegi teab kedagi, kes pakub mingit tööd mida saab teha kodus väikse lapse kõrvalt, siis palun andku mulle teada. See ei pea olema fotograafia ja palun mitte pakkuda võrkturundust. Kodus istumine on mind ära väsitanud ja kindlasti ka mõjunud närvidele. Tean, et minu halb enesetunne väljendub ka laste tujudes ja sellepärast otsingi vaheldust. Väga palju rahustab mind söögi tegemine, kuna mulle meeldib katsetada uusi retsepte. Viimasel ajal on hakanud huvitama rohkem tervislik toitumine, kuna kodus istumisega hakkas kehakaal tõusma ja ma tundsin end jube halvasti selle tõttu. Eks kõige suurema tõuke andis selleks see, et hakkasid tulema märkused ja riided ei tahtnud enam selga mahtuda. Nüüd kus olen korralikult toitunud u 3 nädalat olen kaotanud peaaegu 5kg, mis minu arvates on üsna hea tulemus, kuna selle juures ma trenni teinud ei ole. Kuid loodan, et ka see muutub, sest käisin ühes proovitrennis mida viis läbi Kati. Nüüd pean ainult ootama kuni ta leiab omale spordiklubi mille all hakata PILOXINGUT tegema, siis saan ka mina hakata selles käima. Igal juhul ootan seda väga :)

Üldiselt olen ma õnnelik ja avatud uutele väljakutsetele, sest miskit tuleb muuta, et kõik oleksid õnnelikud. Minu tujutsemise all kannatavad mees ja lapsed ning ma tahan seda kõike südamest muuta. Ma olen õnnelik, et mul on kõrval armastav mees, kes kuulab mu virisemised ära ja sellejuures armastab mind ikkagi nii nagu mina teda. Kahekesi saame kõikidest muredest üle. Nagu öeldakse kõik mis ei tapa, teeb ainult tugevamaks. See lause on täiesti õige. Seega nüüd püüdlen ma ainult paremuse poole ja ületan kõik takistused, mis teele jäävad.

Õnn

Njämm

Nädalavahetusel läks mu kallis minu vanematega maale, et seal teha natuke tööd. Mina aga jäin kahe haige lapsega koju. Kuna üksinda ma olla ei tahtnud, siis kutsusin omale külla Riina. Ta on mulle ikka väga kallis sõbranna. Temaga saab absoluutselt kõigest rääkida ja erinevaid asju koos teha. Tegin siis õhtuks söögiks kala-juurvilja vormi, kuna Riina liha ei söö siis oli see toit lihtsalt super ja maitses ka Riinale. Järgmisel päeval aga tegime magusaid ampse banaan šokolaadis.
Pühapäeva õhtul tuli mees koos mu vanematega tagasi. Mu ema ja isa tulid ka lapsi vaatama. Kristofer näitas mu isale mis lollusi ta oskab ja Laura eputas. Kuna mu isa armastab väga magusat siis läksid talle need magusad ampsud väga hästi peale ja ütles, et Helina peab ka hakkama neid tegema :D 

Igal juhul läks nädalavahetus hästi ja loodan, et kõik jäid sellega rahule.

Oma postituse lõpetan ma seekord mõtetega: 

Elu on liiglühike. Naera, kui selleks on võimalus. Vabanda, kui oled eksinud. Lase lahti asjadest, mis ei tee sind õnnelikuks. Mitte keegi teine ei saa sinu eest õnnelik olla. Sa saad küll oma õnne jagada sulle olulise inimesega, kuid tema ei saa olla õnnelik kahe eest. Kui sa ei oska nautida elu pisiasju, suurtest rääkimata, siis ühel päeval oled sa kibestunud. Kuri kõigi peale. Ennekõike enda peale. Ei saa elada teiste elu. Ei saa oodata, et teised sinu elu elavad. Võta elult see hea, mis tal on pakkuda. Isegi kui sa pead selleks oma vanast elust lahti laskma. Elul ei ole alati ka ainult head pakkuda. Sa pead oskama ka vastu võtta seda halba, mis sulle pakutakse. Kuigi seda on vahest raske taluda. Öeldakse, et igale inimesele pannakse selline koorem, mida ta kanda jõuab. Aga kust läheb piir? Seda pole kusagil paika pandud. Seega pead sa ise olema see tark. Teadmaks, kuidas tunda rõõmu elu pisiasjadest ja kuidas toime tulla raskustega. Teadmaks, kuidas olla õnnelik.

Muutused toovad kaasa valu. Hirm muutuda toob kaasa valu. Kui mitte midagi ei muuda, toob ka see valu. Kuid mis on see, millega sa ise rahul oled? Või rahule jääd? Kas elades edasi oma elu, kus puudub ammu õnn, naer, armastus. Või elu, kus sind ootab ees tundmatu, kuid parim, mida elu sulle üldse pakkuda saab? Ainuke "tingimus" on see, et sa pead olema julge. Julge, et ajada selg sirgu. Julge, et vaadata endale otsa. Julge, et öelda kõva häälega välja, et sa ei ole sellega rahul, mis sul praegu on. Julge, et öelda kõva häälega välja, mida sa soovid. Julge, et astuda välja rutiinist. Julge, et... ELADA. Iga uus on hirmutav. Peabki olema. Kuid hirmust ei tohi saada sinu elu osa. See peab olema, teatud piirini. Kuid julgus on oluline. See on edasiviiv jõud. Muidu sammud paigal ja ainus, mida saavutad, on küsimus su peas: mis oleks kui....

Esimene pulma-aastapäev

Meie kaks

Pean alustama sellest, et reedel (04.10) sõitsime maale, et tüdruk sinna jätta. Väga mõnus oli vahelduseks kodust välja saada.
5. oktoobri hommikul sõitsime linna minu ema juurde, et pojake sinna jätta ja mehega aega minna veetma. Oli ju meie 1. pulma-aastapäev. Aasta tagasi sadas vihma aga siiski oli see üks parimaid päevi mu elus. See aasta on läinud uskumatult kiiresti. Eks nagu igal paaril tuleb ka meil ette nääklemisi aga kellel neid ei oleks. Kuid siiski oleme me väga õnnelikud. Me tahtsime oma päeva jäädvustada ja selleks kohaks valisime Saku mõisa. Pean ära mainima, et super ilus koht ja ka ilm oli päikseline, mis tegi meid veelgi rõõmsamaks. Fotograafiks oli Kaidi, super fotograaf ja rõõmsameelne naisterahvas. Fotosessioon läks väga hästi ja sai palju ilusaid pilte, sest väljas on ju meeletult ilus sügis. Peale pildistamist läksime koju, et olla lihtsalt natukene vaikuses ja omaette ja nii me unne natukeseks vajusimegi. Kui ülesse tõusime, siis läksime välja sööma Maeru trahterisse. Nii palju kordi kui ma seal söömas olen käinud, pole ma pidanud kordagi toidus petuma. Kui lõpuks koju jõudsime, siis veetsime veel aega teleka ees ja keerasime uuesti ennast voodisse kerra, sest tahtsime varakult hommikul minu ema juures pojal järgi olla.
Ma võin saja protsendiselt öelda, et armastan oma meest ülekõige ja ta on kõige parem.

Kui hommikul pojal järgi olime käinud, siis suundusime Raplasse mehe emale järgi, et minna maale kuna Kati tüdrukul oli sünnipäev. Elina-Mia sai 2. aastaseks. Kui Nurtusse jõudsime, siis tüdrukud mängisid ilusti. Mingi hetk kui poiss ka juba mänguasjadega mängima läks hakkas kadetsemine pihta. Küll võttis Elina poisilt mänguasju ära ja tüdrukud kiskusid ka mänguasjadega. Kõigil ju vaja ühe ja sama mänguasjaga mängida. Mingi hetk kui joosti mööda tube hakkas nutt pihta, Elina oli mu tüdrukut käest hammustanud aga kuna ise ei näinud siis ei saanud ka midagi teha. Natuke aega hiljem kui jälle suures toas lapsed mängisid võttis tüdruk sama mänguasja mida Elina tahtis ja siis nad sikutasid seda seni kuni see jäi Laura kätte. Elina muidugi sai kohe kurjaks selle peale ja ründas Laurat hammustades kõhust, nii et veri väljas oli. Mina kui Laura ema lükkasin Elina eemale tüdrukust ja ütlesin natuke kurjemalt, et ei tohi hammustada. Selle peale hakkas muidugi hellik Elina-Mia nutma, mille peale Kati ta kohe sülle võttis ja kööki minema viis. Kuna ma veel julgesin Katile öelda, et vastu tuleb hammustada siis solvuti ja mindi minema. Vastu hammustamisega sain mina tüdrukul hammustamise välja juurutatud. Eks ma võin ju olla see paha inimene aga oma lapsi ma kaitsen ja olen enam kui kindel, et seda teeb iga ema. Ei tea kas peaks hakkama laskma Laural vastu hammustada, kui teda hammustatakse?! Igaljuhul oli tuju kõigil rikutud ja nuttu kui palju.
Meie oma perega olime maal kuni teisipäeva (08.10) hommikuni, sest tüdrukul oli lasteaias pildistamine. Õhtul aga oli mu õe 15. sünnipäev. Suureks preiliks juba sirgunud. :)
Täna hommikul käisin poisiga arsti juures ja lõpuks on ka poiss terve ja saab temaga õues käima hakata. Jõudsin ikka selle päeva ära oodata. Nüüd tuleb oodata vaid ilusaid ilme veel. :)

Päikset teile siia kuldsesse sügisesse :)

8. elukuu

Juba ongi kaheksa kuud möödas poja sünnist. See aeg on ikka meeletu kiirusega läinud. Alles ta oli nii pisike ja armetu aga nüüd juba laseb mööda tuba ringi ja otsib kus saaks koerusi teha. :D Kaheksa kuuselt on poisil 4 hammast suus. Oskab ilusti ise istuda, käib käpuli kiiresti mööda tube, tugede najal läheb ka juba üsna kiiresti sammudes edasi, sest talle ju meeldib koguaeg püsti olla. Paar üksikut korda on julgenud ka käed lahti lasta ja täitsa ise seista ja siis potsatada pepu peale. Lemmikud toidud on kana või sealihaga püreed, mida emme keedab talle ning lisaks maitseb ka pudru, kus sees on mingi magus püree.
Kuna poja avastab aina uusi asju, siis meeldib talle mööda kappe käia ja nendest asju välja sikutada. Nüüd. kus on alanud kütte periood, siis uudistatakse tuld ahjus ja tahaks ka seda ju katsuma minna aga emme ei luba. Veel meeldib talle puusodi närida ja ajalehti on ka hea tükeldada ja siis suhu pista.
Poja on haige olnud juba kuu aega ja ikka endiselt pole ta veel terve, õnneks kõik läheb paremuse poole aga õue siiski veel ei või. Arsti juurde lähme uuesti 9.10.13 ja siis tõesti loodan ma seakt ainult häid uudiseid saada.
Seekord ma ei teinud poja mini sünnipäevaks magusat torti vaid hoopis võileivatordi ja avokaado-kookoskreemi. Ütleks, et mõlemad olid päris head ainult võileivatort oleks võinud mahlasem olla. Eks järgmine kord enam ei kasuta näkileibasid ja saibi, vaid tavalist röstsaia. Magustoidu välimus pole just kõige ilusam aga välimus ju ei riku maitset. ;)

Lisaks veel nii palju, et kui poissi on vaja maha rahustada või kui soovin, et ta paigal püsiks näiteks küünte lõikamise ajal, siis leidsin youtubest ühe video mida poiss vaatab rahulikult ja siis ei häiri teda miski, mida emme teeb. Laps lõpetab jonni ja kui väga väsinud on siis vajub ka unne.

Tüdrukust

Laura on peale haigust ilusti käinud lasteaias ja talle väga meeldib seal. Kui teha näiteks juttu, et järgmine päev lasteaeda ei lähe, siis on nutt kohe lahti, et tema tahab minna. Emme peab igal hommikul tegema patsid, sest muidu ta ei saa lasteaeda minna. Ilma kaisuloomata ka uksest välja ei astuta. Kui tüdruk kodus valib toitu siis lasteaias sööb kõike ilusti ja ei jäta midagi järgi. Õues mängib oma rühmakaaslastega ja ka suuremate tüdrukutega. Iga päev tuleb tüdrukul uusi sõnu, mis on ainult hea :) Võin kindlalt öelda, et lapsele tuleb lasteaed kasuks. Peale seda kui ta hakkas lasteaias käima on tüdruk läinud hästi asjalikuks. Nüüd ta oskab ise omale juba võileiba teha ja ka toidu saab mikrokas soojaks omale tehtud. Tal ju läheb täpselt samal ajal kõht tühjaks kui emme vennat söödab :D
Võin julgelt öelda, et Laura on tubli tüdruk.

Olge ikka tublid ja hoidke üksteist, sest kunagi ei tea mis homne päev võib tuua.
Kallid olete sõbrad :)

# 39 postitus #

Kuna poisil oli juba köha kadumas ja nohu minimaalne, siis käisime esmaspäeval poes pojaga, sest on ju vaja end natukenegi tuulutada. Panin poisi ilusti soojalt riidesse, sest õues ilmad märgatavalt jahedamaks läinud. Tegime oma ostud ära ja ruttu koju tagasi, sest ei tahtnud, et poiss end külmetaks. Kristofer on juba nii asjalik ja enam ei olegi vaja teda turvahälliga poodi vedada vaid istub ilusti ise kärus ja uudistab ringi. :) Nagu pildiltki näha oli laps rõõmus :)

Kahjuks aga jäi mu rõõm lühikeseks, sest juba järgmisel päeval tõusis poisil kõrge palavik. Terve päev püsis palavik 38,4 aga nagu teada siis veel ei tohi palaviku alandajat anda, sest organism võitleb haigusega ise. Õhtul oli poisil magama jäämine läbi raskuste, tõusis iga natukese aja tagant ülesse. Kuna poiss tundus mulle kuidagi väga kuus siis kraadisin teda ja palavik oli tõusnud 38,8 peale, kell oli kuskil 22. Panin poisile küünla ja kussutasin ta magama tagasi. Läks vaid natuke aega mööda kui Kristofer tõusis taas nutuga, ega mul muud üle ei jäänudki kui võtsin ta enda kaissu magama, kuskil kaheteist ajal öösel. Eks siis lõpuks vist hakkas küünal ka mõjuma, sest poiss magas umbes poole 7ni hommikul. Hommikul oli taas palavik 38,6 ja sai küünal uuesti pandud. 

Lõuna ajal oli mul poisiga arst ja sain oma mure ära kurta. Seekord arsti juures siiski sain poisi mõõdud ka teada.

• Kaal 9,29kg (+180g)
• Pikkus 74cm (+2cm)
• Peaümbermõõt 45cm (0,2cm)

Eks kaalu ole tänu haigusele vähe ja poja ju rahmeldab ringi ka. Arst midagi hullu selles ei näinud. 

Aga haigusest edasi. Kui eelmine kord arsti juures käies oli kurk täiesti punane, siis nüüd oli ilus ja mitte punetav. Kuulates ka enam krõbinat ei olnud, mis oli mulle kergenduseks. Kui aga arst kõrvu vaatas tuli sealt ka välja kõrge palaviku põhjus. Nimelt mõlemad kõrvad poisil täiesti punased, lausa nii põletikulised, et valgus vastu ei peegeldanud. Ega muud arstil üle ei jäänud, kui taas antibiootikum peale panna. Tänu kõrvavalule on poiss virr virr ja istub ainult süles. Siis kui õde ja issi koju tulevad läheb pojal tuju paremaks ja ollakse nõus isegi natukene mänguasjadega mängima. Kahjuks peame istuma veel toas vähemalt 8 päeva, siis taas arsti juurde. Loodan, et siis poiss terve ja saab hakata seda külma aga samas ilusat sügist nautima.

Ma olen ise täiesti väsinud nendest haigustest. Iga väiksemgi asi ajab närvi ja selle tõttu kannatab ka mees, kuna olen kiiresti süttiv pomm kodus. Tänu minu tujukusele on ka nääklemisi hakanud üsna palju tulema, millest mul on väga kahju. Ma ju tegelikult tahan, et kõik oleks korras.Usun, et küll kõik laheneb. Loodan, et järgmine nädala lõpp saan natukenegi puhata ja argielust välja ning oma akusid laadida.

# 38 postitus #

Ega midagi erilist polegi vahepeal toimunud. Poja on endiselt haige ja õue ei saa. Seekord kui arsti juures käisime siis mõõtma poissi ei hakatud. Nüüd oli kurguseinalt tatt ära kadunud ja kurk oli täiesti punane. Hetkel pean kolm korda päevas pojale andma astelpajuõli, kuna nii väike köharohtu ei tohi võtta. Arsti juurde lähme tagasi 25. september ja siis saan teada ka Kristoferi mõõdud ning ma tõesti loodan, et pojake selleks ajaks terve. Tahaksin ju väga jalutamas käia ja sügist nautida.

Kahjuks aga läheb kodus istumine igavaks, siis nii me olemegi käinud külas. Mu üks kallis sõbranna Kirsti kolis Kalamajja ja siis tal sai käidud soolaleival. Pidime minema Kairi ja Maaritiga koos, et saaks oma pisikese naiste seltskonna lõpuks kokku aga ikkagi seda veel ei juhtunud kuna Maarit suutis haigeks jääda :( Kuid sellegi poolest oli meil tore lõuna poolik ja sai kõike hääd söödud. Kingituseks viisime miksri komplekti, millega jäädi õnneks rahule :) Lisaks tegin veel kaasa Mississipi mudakoogi.
Muidugi laual ju ei saanud sööki eriti hoida, kuna Kristofer ajab end püsti ja kõik laual oli ju nii ahvatlev ja kõike oli vaja enda kätte saada :D

Kirsti juures soolaleival

Lisaks sai veel vahepeal maha peetud ema ja isa 25. pulma-aastapäev ning ema juubel. Kõik oli muidugi ainult pere seltsis, sest ei hakatud midagi suurt tegema. Venna ja õega kinkisime emale ja isale spa paketi Saaremaal, millega nad jäid üli rahule. Ema sai kingiks omale ratta, mida ta oli ammu juba tahtnud.

Ega hetkel rohkem midagi polegi kirjutada.

Kallid sõbrad olge sama tublid edasi ja päikselist sügist teile.

Ilusat sügise algust!

Väsimus

Viimased kaks nädalat on mind kimbutanud suur väsimus ja magamatus. Selle tõttu ma arvan, et olen ka stressis. Iga väiksemgi ütlemine ajab mind närvi ja mulle see tegelikult üldse ei meeldi. Loodan, et varsti saan natukenegi puhata ja rutiinist välja. Olen pidanud mitu nädalat toas istuma lastega, kuigi tahaks ju õue minna ja jalutada. Eks magamatus on tingitud laste haigusest. Poiss köhib jubedalt öösiti ja tõuseb selle tõttu ülesse. Tunnen ennast ka selle tõttu üsna abitult, kuna ma ju ei saa aidata teda. Eile käisin lastega arsti juures ja tüdruk on õnneks terve nüüd ja saab nädala algusest taas lasteaeda. Poisile aga kirjutati antibiootikum peale, kuna peale viimast visiiti on köha hullemaks läinud ja bronhides on kkahin sees. Nüüd peab minema ainult paremuse poole. Poisiga järgmine nädal uuesti arstile ja siis peaks saama ka 7. kuu mõõdud.

Aga midagi positiivsemat ka. Terve nädalavahetuse olin ma lastega üksi, kuna mees läks maale oma isale ja sõbrale appi. Vahel on hea üksi olla ja mõelda omi mõtteid ning kuulata muusikat, mis ainult minule meeldib. Laupäeval käisil lastega õel külas, see tunnike mis ma seal olin läks jube kiiresti aga kuna lapsed on tõbised siis ei tahtnud pikalt kodust ära olla. Õhtul oli juba igatsus mehe järgi aga õnneks on olemas telefonid ja saab helistada. Suureks abiks on ka sõbrannad, kellega saab lobiseda poole ööni. Suur aitähh Teile, et olemas olete :)
Pühapäeva hommikul võttis minuga Mari-Liis ühendust ja uuris millal võiks külla tulla. Ütlesin et tule kasvõi kohe, kuna ma olin kodus ja midagi huvitavamat nagunii teha polnud. Kuna ta pidi ka tüdruku kaasa võtma, siis ajasin Riina hommikul ülesse ja uurisin kas ta tahab ka mulle külla tulla. Muidugi oli ta nõus :)
Igal juhul sai lobisetud ja nii mõndagi uut kuuldud. Mariannet nägin ma viimati, kui ta õpis alles kõndima  aga nüüd on ta juba suureks tüdrukuks kasvanud. Laura ja Marianne mängisid natukene ka koos aga Mariannele meeldis poiss. Poiss aga kiusas koera - sikutas sabast ja üritas koera najal püsti tõusta. Lisaks meeldis Kristoferile Mari-Liisi kaelakee ripats, sest seda on ju hea närida.
Minu arvates oli väga tore pühapäeva lõunapoolik ja hea kellegi teisega suhelda peale laste ja mehe.

7. elukuu ja haigused

Täna sai poja juba 7. kuuseks. Tänaseks päevaks käputab ta ilusti, istub iseseisvalt ja tõuseb tugede najal püsti. Nüüd õppis ta ka ise püsti olles maha istuma minemise ära. Ütleb ka sõna tähh tähh ehk aitähh, see siis selline arusaadavam esimene sõna. Kohe kohe on ülemised kaks hammast välja tulemas. Kahjuks aga õnnestus poisil oma minisünnipäevaks haigeks jääda. Nohu ja köha ja kerge palavik, muidugi osa asju võivad olla tingitud hammastest. Poja ei taha ka eriti süüa. Koguaeg tahab olla süles. See kõik on jube väsitav.
Kingiks sai ta peal istutava auto vanaema ja vanaisa käest. Poisile väga meeldib igal juhul, sest see teeb nuppe vajutades erinevaid hääli ja selle najal on end tore ju püsti ka ajada.

Lisaks sellele, et poiss on haige otsustas ka tüdruk haigeks jääda. Tüdrukul arvatavasti larüngiit taaskord. Kerge palavik on ka lisaks. Nüüd tuleb loota, et kõrva ei lööks. Ühe nädala sai ta lõbusalt lasteaias käia ja tal endal on ka kahju, et hetkel ei saa lasteaias käia. Õue ka ju ei saa mängima. Eks loodetavasti saame homme arsti juurde ja täpsemalt asja selgeks.

Vahepeal sai ka mu vend aasta vanemaks. Käisime tal ka laupäeval külas. Õde tegi ülihea juustukoogi, mis viis lausa keele alla. Jenna oli lastest ja külalistest üli pöördes ja ei tahtnud üldse oma pesas olla. Igal juhul oli üle pika aja venda näha ja temaga rääkida.

# 35 postitus #

Peale eelmist postitust läks päevake mööda, kui Kristofer hakkas end igal pool püsti ajama. Enam ei ole vahet mille najal seda teha ja kas asi läheb eest ära või mitte. Kindlasti on nüüd hakanud ka kukumisi rohkem tulema ja mõne muhugi otsa ette saanud. Muidugi kui ta püsti ronib, siis ei oska alla tagasi istuma tulla ja sellepärast tuleb kohe jorin. Võin öelda kindlalt et pojake oli 6k19p vana kui ise ilma emme abita püsti tõusis. Nüüd juba harjutab vaikselt ka tugede najal samme aga siis kukutakse potsti istuli.
Endiselt sööb poja isuga kõike mida talle antakse.
Allergoloogi juures käisime ka ja õnneks pojal praegu ei ole ühtegi allergiat.
Arsti juures käisime ka kaalumas ja mõõtmas, ning õiged andmed enne 7. kuuseks saamist on siis:

• Kaal 9,11 kg (+790g)
• Pikkus 72 cm (+3cm)
• Peaümbermõõt 44,8 cm (+1,3cm)

Arst kiitis poisi arengut ja ütles, et tublisti on juurde võtnud arvestades seda, et ta ringi rahmeldab. Seekord sai Kristofer ka süsti ja ta ei teinud teist nägugi selle peale. Igati tubli ja rõõmsameelne poja on mul. :)

Tüdrukust ka natuke juttu.

Nüüd kus Laura on 3a9k vana sai ta lõpuks riiklikku lasteaeda koha. Seal on ta tänaseks käinud 4 poolikut päeva. Iga hommik läheb laps rõõmuga teiste lastega mängima. Ei ole ükski päev jonni, et ei taha minna ja see teeb emmele ainult rõõmu. 

Ta on saanud ka kindlalt juba ühe sõbranna, kellega koos lasteaiast koju jalutatakse ja piiluparte söödetakse.

Esimesel päeval hammustas ta ühte poissi, mis tuli mulle suureks üllatuseks, kuna hammustamisega ei ole meil enam ammu probleemi olnud. Arvatavasti läks mänguasjadega jagelemiseks ja tüdruk tahtis end maksma panna. Kasvataja seda momenti otseselt pealt ei näinud ja selle tõttu ei osanud ka täpsemalt rääkida.

Teisel päeval katsetas teist kasvatajat liivakastis mängides ja liiva loopides. Kuna liiva ei tohi loopida siis kasvataja keelas ja tüdruk põrnitses otsa ja siis viskas uuesti liiva, et näha mida kasvataja selle peale teeb aga kasvataja käskis liivakastist ära tulla või ilusti edasi mängida. Tüdruk otsustas ilusti vaikselt edasi mängida ja seda ta ka tegi.

Kolmas päev lasteaias möödus väga hästi. Ei olnud ühtegi probleemi ja oli tubli tüdruk. Kasvatajaga koos oli lõigatud ja kleebitud mingit pilti, millega tüdruk tuli toime ilusti.

Neljandal päeval oli röövlitüdruk tagasi. Seekord siis lükkas karussellil kellegi pikali ja teine laps sai haiget. Kasvataja pani ta selle peale pingile karistuseks istuma ja seletas talle miks ta seal peab istuma. Tüdruk oli kasvatajale otsa põrnitsenud ja mossitanud. Kui tüdrukule järgi läksin siis kasvataja ütles, et jõudu sellel tüdrukul on ja endale liiga ei lase teha.

Eks paistab mis homme saab.

Kasvatajate nimed tal on Marika ja Taisi. Marika oli ka minu enda kasvataja ja tal on lastega kogemusi kuhjaga. Taisi kohta täpselt ei tea, kuna ta selles lastaaias esimest aastat. Kasvatajad kiitsid Laurat, et ta sööb kõik ilusti ära ja ei pirtsuta toiduga.

Loodame, et tüdruk haigeks ei jää ja saab usinalt edasi käia, sest järgmisest nädalast hakkab ta seal olema pika päeva ehk siis hakkab harjutamine lõunaunele. Nüüd kus ta lasteaias käib on ta hakanud ka päeval peale lasteaeda kodus magama lõunaund, mis teeb emmele ja issile ainult rõõmu.

Nädalavahetusel sai taaskord maal käidud. Sel ajal kui pere läks kartuleid võtma jäin mina pojaga koju, sest poole aastasega on raske põllul olla. Nii me veetsimegi ilusa päikselise päeva õues ja emme kiusas pojakest kaameraga. Kristofer õppis ka trepist ülesse mineku ära. Ei ole enam mu armast beebit vaid on suur asjalik poiss juba.

Peaaegu 7. kuune Kristofer-Robin

# 34 postitus #

Seekordne postitus tuleb piltide rohke, sest on mida jagada ja näidata :)

Nagu ennem lubatud sai, et teen uue postituse siis kui olen saanud beebide kokkutuleku pildid kätte.
Jagan teiega mõnda fotot, mis on poisist tehtud.

Poen peitu

Pildid pildistas Kaidi. Tema koduleht www.kaidi.ee

Olen enam kui kindel, et saab edaspidigi tema fototeenuseid kasutatud, super töö minu arvates. :)

Selle nädala alguses käis mul taas Riina külas. Taaskord sai muffineid küpsetatud. Seekord tegime kodujuustu-tomati muffineid ning lisaks neile otsustasime õhtul veel sushit teha. Kallis mees läks oma sõpradega välja ja nii mul oligi siis mehevaba õhtu :D Terve päev oli olnud sajune ja päikseline vaheldumisi ning me Riinaga ei teadnudki kas öösel on tähtede sadu näha, kuid meie õnneks läks õhtul selgeks ja tähti oli taevas palju.

13.08.2013 oli mul jaanuari beebide kokkutulek. Poja on küll veebruaris sündinud aga tähtaeg oli jaanuaris. Nii nüüd olemegi mõlemas kuus nii jaanuaris kui ka veebruaris aktiivsed. Seekord oli kokkusaamine Elina juures ja meid tuli kokku 6 beebit ja 6 emmet. Poiste au päästsid Kristofer ja Jaagup, kes kasvult on enam vähem ühe suurused. Tüdrukuid oli 4 - Mirtel, Säde Britt, Merilin ja Kaisa. Mirtel on väga tubli ja tõuseb tugede najal juba püsti ja istub ilusti. Kristofer roomas ka mööda elamist ringi. Igal juhul oli tore lõunapoolik taaskord.

Kristofer-Robin, Säde Britt, Jaagup, Kaisa, Merilin ja all on Mirtel

Mul oli ka tüdruk kaasas ja oh seda rõõmu, kuna ta sai 5 poisiga koos mängida. Seekord ta vist isegi kellegagi kaklema ei läinud. Suuremad mängisid nii õues kui ka toas. Muidugi osad poisid olid paduvihmaga ka õues mängimas ja minu tüdruk oleks ka tahtnud minna aga tal polnud vahetus riideid kaasas ja seekord ei lubanud vihmaga õues tal olla.

Sellel nädalavahetusel sai poja kuue poole kuuseks ja selle puhul õppis ta ise istumise ära. Lisaks õppis veel käputamise ära ja usinalt õpib tugede najal end püsti ajama. Öösiti magab viimasel ajal üsna kehvasti aga ka ülevalt ige on väga paistes, vist hakkab hammas end välja ajama.
Kristofer sööb väga hea isuga putrusid ja püreesid, ning talle maitsevad ka kodused õunad ja põõsa pealt marjad.

6. elukuu

Taaskord päev enne poja poole aastaseks saamist käis mul külas kallis sõbranna Riina. Olime edevad ja tegime pilte n.-ö. fotoshuudi. Igal juhul oli väga tore päev :) Saime isegi mõne perepildi aga eks kindlasti plaanis millalgi minna fotograafi juurde. Riinaga küpsetasime veel muffineid, mis tulid taaskord maitsvad.

02.08.2013 saigi poja juba 6. kuuseks. Aeg on läinud meeletu kiirusega ja enam ei mäletagi, et oli päris pisike ja saamatu. Nüüdseks juba vallutab roomates tube. Lisaks kiigub põlvedel ja teeb üksikuid samme käpuli. Emme ja issi najal on end tore ka püsti ajada, õnneks teiste asjade najal seda veel ei tehta. Lisaks meeldib pojale mängida oma mängu asjadega ja eriti lemmik on laulev raamat. Muidugi on tore ka suurema õega mängida ja teda juustest või seelikusabast sikutada. Päeval meeldib õues olla ja ka uned on õues paremad kui toas. Muidugi õues olles enam tekil ei püsita ja minnakse kohe muru sööma ja kitkuma. Sööb väga hästi putrusid, püreesid ja näpude vahelt meeldib süüa kurki. Olen proovinud ka võrgu sees anda erinevaid marju aga need ei läinud hästi kaubaks. Väga maitseb veel arbuus ja natuke on saanud ka palavate ilmadega jäätist maitsta. Endiselt sööb ta toitu oma kahe väikse hambaga, igemed on küll juba mitu kuud paistes aga mitte ei taha järgmised hambad välja tulla. Eks ootame edasi ja loodame et ei tule valuga.

Kuna kaaluma ja mõõtma lähme alles 28.08 siis mõõtsin ja kaalusin poisi kodus ise ära. Kui tulemused on õiged siis poiss kaalub 9,2kg ja pikkus 72cm.

6. kuune

08.08.2013 käisin koos Kristoferiga veebruaris sündinud beebidega kokku saamas. See kokkusaamine toimus Hüüru veskis. Oli väga tore saada tuttavaks uute emmede ja beebidega. Lobisetud sai väga palju ja ka fotograaf tegi pilte, mida saan jagada siis kui need kätte saame. Kokku tuli 18 beebit ja 18 emmet ning üksikud issid ka. Kiitus issidele, kes pidasid vastu kana karjas ja aitasid vankreid tassida :) Lisan ühe pildi, mis pole kõikse parema kvaliteediga aga vähemalt midagigi.

Seltskond

Juulikuu

Esmalt pean vabandama, et pole siia nii pikalt kirjutanud.

Kuu alguses, päev enne poja 5. kuuseks saamist tegin tüdrukutega väikse istumise. Kutsutud olid Kirsti, Maarit, Kairi ja Helina. Nagu ka teistel kordadel ei jõudnud Kairi kohale, kuigi lubas kindlalt tulla. Kuid sellegi poolest oli tore ja lõbus. Selleks puhuks ma küpsetasin raffaello koogi, mis maitses väga hästi minu ja külaliste arvates. Reetsept on võetud siit: http://maitsevseiklus.blogspot.com/2013/05/raffaello-juustukook.html


02.07.2013 sai pojake 5. kuuseks. Aeg on ikka meeletult kiiresti läinud. 5. kuu alguses oskas poiss ainult seljalt kõhule ja kõhult seljale keerata aga tegi harutusi roomama hakkamiseks. Nädal peale viie kuuseks saamist hakkas Kristofer roomama. Nüüdseks ei takista teda miski, tuleb igale poole järele kuhu vaid saab ja lemmikud on juhtmed ja jalatsid mida on hea närida. Vaiksel tõuseb juba käpuli ja kõigutab ennast. Hambad on endiselt kaks.








15.07.2013 oli meil beebide kokkusaamine aga seekord toimus see Viimsi vallas Nele juures. Taaskord oli seltskond väga tore ja sai palju erinevatest asjadest lobisetud. Kõik lapsed on ikka super armsad ja tublid. Laud oli taaskord lookas ja kõhud said punni söödud. Kindlasti tuleb kokkusaamisi veel.

Emmed ja beebid

17.07.2013 oli poisiga kohustuslik arstlik läbivaatus. Seekord siis mõõtmed sellised:

• Kaal 8320g (+740g)
• Pikkus 69cm (+2,5cm)
• Peaümbermõõt 43,5cm (+1cm)

Arst oli poisiga täiesti rahul. Saime seekord ka süsti. Poisil korraks tõmbas suu kõveraks aga jonni ikkagi ei tulnud. Järgmine visiit alles 28.08.2013, sest siis saab Kristofer uuesti süsti.

Samal õhtul sõitsin koos lastega Selistesse. Seal olid nii mõnusad ja soojad ilmad, ning sai ka meres ujumas käidud. Poja naeris laginal vees ja tundis veest ainult rõõmu. Maal on ikka super mõnus ja akud said täis laetud. Kahjuks viimane nädal oli vihmane aga samas sai ka õues ikkagi olla. Toas olid poisi lemmik asjadeks klaaspurgid ja plastik pudelid ning vanaema sussid läksid ka käiku. Poiss ei püsi enam pudeliski paigal, isegi õues lastakse teki pealt jalga muru nosima. Poissi ei takista enam vallid ega kraavid :D
Kui poisile meeldib meres sulistada, siis tüdruk ei taha üldse vees olla. Ainul jonn on ja tahab kohe kaldale tagasi. Eelmisel aastal fännas täiega merd aga kui panna talle bassein või kauss kus on vesi sees, siis ei saa teda sealt eemale.

22.07.2013 Käisime Helina, Eero ja Kristoferiga Saaremaal. Minnes olid meil teel lehmad ja pulli vasikad, viimased ei teadnud kas minna tagasi või edasi ning vaatasid autot kui ilmaimet. Kõigepealt sai vanaisa haud korda tehtud ja siis natuke ringi käidud. Kahjuks Kuressaare linnusesse ei saanud minna, sest ooperipäevad olid täpselt sellel ajal seal. Siiski sai külastatud traditsioonilisi kohti - Kaali kraater, Angla tuulikud, Panga panga. Mina olin neis kohtades korduvalt käinud aga õel oli kõik esmakordne. Muidugi ei soosinud ilm meid eriti, sest oli väga tuuline aga samas oli päike väljas, mis minu arvates on kõige tähtsam. Siis kui sõitsime juba sadama poole, siis päästsime tee pealt kilpkonna. Ei teagi kas oli kuskilt lahti pääsenud või lihtsalt eksinud. Kui oleks olnud võimalik, siis oleks soovinud kilbut kaasa võtta. 

Kindlasti on plaan millalgi uuesti minna ja siis juba pikemalt kui üks päev. Ning siis on plaan jäta lapsed kellegi hoolde ja lihtsalt minna ja puhata

Nüüd sai vist tähtsamad sündmused kirja ja edaspidi püüan tihedamini kirjutada, sest tagant järgi on palju raskem asju kirja panna.

Kokkusaamine Tartus

Pikka aega sai planeeritud beebidega kokkusaamist. Lõpuks võttis üks tubli emme asja kätte ja saigi paika koht ja kuupäev. 26. juuni õhtul viisin veel tütre vanaema juurde, sest ühe lapsega on palju kergem kuskile reisida ja seda veel. 27. juuni hommikul paningi siis päevaks koti kokku ja lasin mehel end rongijaama viia, et sealt Tartu rongi peale pojaga minna. Tartusse sõidab rong 2h15min ja poiss poole maa magas kindlasti maha. Reisi kaaslaseks oli mul Nele oma türega, kes magas ka enamus sõidust maha. Tartus olid meil vastas Anneli, Kersti ja Signe koos oma pisidega. Jagasime end autode peale ära ja võtsime suuna Ihastesse. Igal juhul kui kohale jõudsime siis autodest välja me ei saanud, kuna taevast tuli valge vesi alla. Oli ka julgeid kes jooksid vihmavarjude järgi ja kamba peale sai ka vihmavarjude all autodest välja. Kõikide lapsed on ikka super nunnud. Kokku tuli meid 7 täiskasvanut ja 7 beebit. Meid polnud küll palju aga siiski oli super tore ja päev möödus kiiresti. Isegi oli vahepeal selline hetk kus peaaegu kõik lapsed magasid ja siis said emmed lobiseda maast ja ilmast. Grupipilti kahjuks teha ei saanud, kuna osadel oli juba teine ring und ja ei raatsinud pisisid üles ajada. Tartukatega sai kokku lepitud, et järgmine kokkusaamine toimub Tallinnas ja siis julgemad võtavad ette tee Tallinnasse. Mina ja Nele tulime koos pisidega õhtul tagasi ja taas lapsed magasid peaaegu terve rongi sõidu. Väikestega on ikka nii kerge reisida.

Üleval: Kristofer-Robin, Artur, Joonas ja Kenzi
All: Merilin, Rebeka Eleanor ja Raimo

Jaanid

21. juunil käisin ma lastega Varbolas pulmas ja ka lõpetamise peol. Tüdruk jooksis teiste lastega ringi ja tundis ennast justkui kodus. Igal juhul oli pruut väga kena. Kahjuks saime seal lühikest aega olla kuna pojal tuli uneaeg peale aga kindlasti lähme teinekord terve perega ja siis pikemaks ajaks.

Päev enne jaanipäeva tegime ka väikse spontaalse grilliõhtu, kust võtsid osa Alo, Tiit, Helina, Eero, mina ja lapsed. Sai grillitud ja ka mängitud palli ja lendavat taldrikut. Lapsed kiikusid ja veetsid ka pikalt õues aega. Igal juhul oli väga mõnus õhtu mida kindlasti kordab :)

Jaanituli

Seltskond

Soe õhtu

See aasta sai jaanid veedetud Selistes perega. Pojal oli see esimene jaanipäev, mille ta maha magas. Ime kombel tegi häält esimest korda peale nelja ja sain isegi natuke magada. Pojake maitses ka muru järgi aga see talle vist eriti ei istunud. Mis väärib veel märkimist, et üle mitme aasta jaanipäeval ei sadanud ja oli väga mõnus soe õhtu.
Lisaks sai ka esimest korda see aasta ujumas käidud ja vesi oli juba ikka väga soe. Maal oli lihtsalt super mõnus olla, kahju ainult et sääski seal nii palju on aga kõik positiivne kaalub selle üle.

Maalt ära tulles sai tehtud peatus Lindi looduskaitse alal, kus on vaatlustorn. Väga ilus koht, kus tasub teha peatus ja kui kõhud on tühjas siis saab seal ka grillida.

Meie pere