Uue elu sünd

Terve 24.01 päeva oli mul emakas valutanud aga minu jaoks ei olnud see mitte midagi uudset. Enne magama minekut ma siiski otsustasin valuvaigistit võtta, et öösel paremini magada saaks. Hommikul oli vaja vara ärgata kuna pidime ühe pisikese tüdruku sünnipäevale minema.

Öösel aga ikkagi valu järgi ei andnud vaid läks aina hullemaks. Umbes kella 1-2 vahel öösel panin tähele, et valud käivad teatud aja tagant. Umbes kell 2 hakkasin siis valude vahesid mõõtma. Valud käisid ebakorrapäraselt 5-10 minuti tagant. Siiski ma püüdsin võimalikult palju puhata. Kella 5 ajal otsustasin teha kõne Pelgulinna sünnitusmaja vastuvõttu, et uurida kaua mul veel oleks mõistlik kodus valutada, sest pikk sõit seisis veel ees. Valvetoa ämmaeman arvas, et võiksin sättima hakata kuna ikkagi kolmas sünnitus ja see võib kiirelt lõppeda.

Nii ma siis hakkasin veel viimaseid asju kotti panema ning samal ajal püüdsin välja mõelda mis suurematest lastest saab. Üks valikutest oli äi meile kutsuda ja teine mu ema juurde viimine.

Õnne kombel või lihtsalt kokkusattumus aga poja tõusis nutuga üles ja mees ärkas ka selle peale, et poisi juurde minna. Pani poisi uuesti magama ja siis tuli vaatama millega ma tegelen. Siis saingi talle öelda, et nüüd on haiglasse minek kuna olen juba öö otsa valutanud. Otsustasime, et helistan emale ja ütlen et toome lapsed. Ajasime lapsed üles ja panime riidesse ning sõit võis alata. Valud olid ikka veel ebaregulaarsed.

Poole 7 ajal hommikul jõudsime mu ema juurde ja mees viis lapsed tuppa ja sõit jätkus Pelgulinna suunas.

Kell 7 jõudsime haiglasse. Valvetoa ämmaemand vaatas mu üle ja avatust oli 3cm. Vererõhk oli ka korras. Saadeti meid siis sünnitustuppa nr 6. Ämmaemand tuli meie juurde ja uuris mismoodi mul oleks soov sünnitada. Kuna olin unistanud vanni sünnitusest siis ütlesingi seda. Ämmaemand seletas ilusti ära millal saab vanni sünnitada ja millal mitte. Siis pandi mind ktg alla valutama. Seegi näitas, et vahed pole regulaarsed. Peale ktg ma jalutasin ja valutasin järil ning mees mõõtis valude vahesid. Lisaks tõi ta mulle juua ja oli seltsiks. Sain ka vanni valutama ja oi kui mõnus oli vannis olla. Umbes kella 11 ajal vaatas ämmaemand taas avatust 6,5cm ja otsustas, et teeb veed lahti kuna valud polnud regulaarseks läinud. Peale vete avamist läksid valud veel valusamaks. Üsna kiiresti tuli täisavatus ja lootsin ruttu asjaga ühele poole saada aga siis selgus, et emakakael natuke ees pisikese sünniks. Nii ma siis valude ajal uhuutasin ja ahaatasin ja surusin, et pisike allapoole liiguks. See kõik toimus kotttoolil kuna vanni sünnitada ma siiski ei saanud vete tõttu. Lõpuks ma küsisin juba keisrit, sest mul oli valus ja jõud otsas :D Ämmaemand ütles, et seda ei saa, sest lõpp juba paistab. Lõpuks ämmaemand palus, et pressiksin ilma hääleta. Kahe pressiga tuli lõpuks kael eest ning kahe järgmise pressiga oli pisike pambuke käes. Värskel issil tulid pisarad silma ja see on nii südantliigutav (L)

Meie pisike tüdruk pandi mu kõhule ja sel ajal ka tuli platsenta kergesti välja. Sünnitusest väljusin ilma tikanditeta. Kuna issi nabanööri läbilõigata ei soovinud, siis sain seda ise teha :)

See aga polnud veel kõik, kui hakati kontrollima kas kõik on puhas siis selgus, et emakat on vaja puhastada. Pisike võeti mu kõhult ära ja anti issi kätte. Mind aga pandi narkoosi. Ärkasin pisikese nutu peale ja sel ajal teda just kaaluti ja mõõdeti, kui see tehtud sai anti pisike pamp mulle rinnale ja seda hakati hoolega võtma. Sünnitustoas veetsime kolmekesi aega kella neljani ja siis suundusime ema-lapse tuppa kuhu ma jäin pisiga kahekesi puhkama. 

Järgmisel päeval tuli issi pojaga külla, kahjuks suur õde oli haige ja ei saanud meid külastada. Lisaks külastas veel meid mu sõbranna oma pojaga. Kui külalised olid läinud saime rahulikult puhata. Koju kosuma ja kooskasvama saime 27.01.

Meie pisike Eeva-Lotta sündis siia ilma 25.01.2015 kell 13.48, kaalus 3445g, pikkust oli 49cm, pea 34cm ja rind 35cm.

Olen tänulik ämmaemand A. Rande'le.

Poisist ja haigusest

Viimane postitus kus rääkisin poisi haigusest oli juba mitu kuud tagasi ja vahepeal on toimunud nii mõndagi.
Biopsia proovi võtmine läks hästi ja selle vastus jäi samaks, miski muutunud pole. Isegi haiguse agressiivsus jäi samaks.
Kui see uus ravim saabus siis tehti kaks kuuri seda rohtu ning siis tuli taas kompuuter. Suuremad muhud kadusid küll selle ravimiga aga kahjuks siiski kompuuter näitas, et haigus on visa ja ei allu ravile. Seda siis juba kolmas või neljas kord mil tagasi tuleb. Need suured muhud mis olid, olid küll väiksemaks läinud ja seda nägi ka silmaga, et otsaeest oli kadunud aga siiski oli pähe palju pisikesi muhukesi juurde tekkinud. Raviarst muutis taas raviplaani. Poiss hakkas saama korraga kahte keemiat ja need kokku tilguvad 24h ning seda 5 päeva järjest, kui keemia tilkunud tilgub veel 24h loputust. Peale seda oleme oodanud millal rakud nii alla langevad, et tuleb haiglasse minna vereülekandeid ja antibiootikume saama. Tavaliselt juhtub see 5-7 päeva jooksul.
Viimsed kuud on ka poisil port jamanud ja rohud pole läbi läinud, nii on olnudki vaja veeni otsida, mis aga on rakkude madalsuse tõttu raskendatud.
Hetkel on poja ravil ja taaskord läks tal port umbe ja seekord otsustas raviarst, et tuleb port ära vahetada või ehk on võimalik ummistus eemaldada aga see tähendas jälle opile minekut. Nii eile toimuski erakorralisena pordi vahetuse opp tal. Terve port vahetati ära kuna ummistust polnud võimalik eemaldada.
Täna sai poiss veel vereülekande ja õhtul selgub kas pojake saab koju kosuma.
Kolme nädala pärast tuleb poisil isotoopuuring, mis näitab kuidas poja haigus rängale ravile on allunud ning näitab ka kui agressiivne see haigus tal on. Lisaks peale seda selgub kas on vaja Tartusse minna, et analüüs anda luuüdidoonori leidmiseks. Ühe korra on vereproov juba võetud nii poisil kui ka Laural. Kahjuks aga Laura ei sobinud talle luuüdidoonoriks. Nüüd tuleb loota, et pole üldse vaja luuüdisiirdamist aga kui vaja siis vaja, sest me ju soovime kogu hingest, et Kristofer-Robin terveks saaks.
Siit ka teile üleskutse, kel vähegi võimalik siis uurige luuüdidoonurluse kohta, sest sellega võib päästa nii mitmegi lapse või täiskasvanu inimese elu.
Uurida saate neilt linkidelt:

• http://www.kliinikum.ee/luuydi/
• http://www.kliinikum.ee/luuydi/index.php?option=com_content&view=article&id=24&Itemid=37