Sellest on küll juba päri palju möödas aga alustan siiski.
Ma teadsin oma meest juba mitmeid aastaid tänu oma sõbrannadele, kes elavad väikses külas Nurtu. Eelmine aasta sõbranna tüdruku sünnipäeval saime taas kokku ja siis tuli meil jutuks, et kus keegi elab ja millega tegeleb. Siis tuligi välja, et Eero elab Tallinnas ja siis uurisingi tema käest, et kas ta on nõus suhtlema ka. Nii me siis hakkasimegi tihedamalt suhtlema ja ma olen selle sammu üle väga õnnelik.
Tallinnas saime kokku kui õues oli vihmane ilm aga lumi oli veel maas. Kuna õues oli kehv ilm siis otsustasime, et lähme tema juurde, sel ajal elas ta Männikul ühetoalises korteris. Jutustasime ja kuulasime muusikat ning tegelesime Lauraga. Õhtu möödus väga kiiresti ja ma pidin lahkuma, kuna tüdruk hakkas uniseks jääma aga leppisime kokku, et suhtleme msnis edasi. Nii ma siis tulingi ära ja sain õues enne tulekut sooja ja tugeva kalli osaliseks. See oli hetk mis muutis väga palju..ma armusin, kuigi ise sellest alguses aru ei saanudki.
Hakkasimegi siis kokku saama ja pikalt jutustama ja sellest kasvas välja suhe. Kahjuks on ka püütud meie suhtesse kaikaid visata oma enda sõbrannade poolt. Räägitud minust halba Eerole aga see kõik ainult tegi ainult meie suhet tugevamaks, kuna meil ei ole omavahel saladusi. Mullegi on räägitud Eerost halba ja ma tean milline ta minevikus oli, kuid meil igalühel on olnud paremaid ja halvemaid aegu elus.
|
Meie kaks |
Minu jaoks oli suhte pöördepunktiks see kui ta tutvustas mind ja Laurat oma perele. Meid võeti perre väga soojalt ja ka tüdrukut võetakse kui päris lapselast. Selline suhtumine on minu jaoks väga tähtis. Eerol on ka õde Kati ja tal on imearmas tütreke.
Ajapikku oli kätte jõudnud kevad ja vaikselt hakkasid lilledki õitsema juba. Lumi oli peaaegu sulanud ja õues läks vaikselt soojemaks. Aprilli kuus sain ma oma testile kaks triipu..see ju tähendas ainult seda, et meie armastusest on arenema hakanud vili. Teatasin õhtul sellest ka Eerole ja ta oli õnnelik, kuid samas ka hirmul nagu minagi. Mina olin küll korra kogenud rasedust aga sel ajal oli mulle toeks ainult pere..nüüd aga oli ka tulevase lapse isa mu kõrval. Muidugi ma kartsin, et taas läheb samamoodi nagu eelminegi kord, kuid ajapikku sain aru, et Eero pole selline ja talle on väga tähtis pere nagu ka minule.
Peale seda me otsustasime, et kolime kokku. Pole ju mõtet kahes erinevas kohas elada ja siis saigi otsustatud, et kolime täielikult Valingule ja Eero andis oma Männiku üürikorteri ära. Hakkasime siis mõtlema kuidas me kõik tulevikus neljakesti ilusti ära mahuksime ja sai otsustatud et tuleb magamistoas remont teha. Elukene veeres vaikselt edasi ja olime õnnelikud, eks tuli ka pisikesi tülisid sisse aga kellel neid ei oleks.
Olen ülimalt õnnelik, et mul on armastav perekond. :)