Meie tegemistest

Mul on olnud kirjutamisega väga pikk paus aga mõtlesin, et võtan end kokku ja kirjutan miskit. Postituses tuleb kindlasti palju pilte :)

Suvi möödus kiiresti ja sügis sama kiiresti.
Suvi oli üsna tegus aga samas ka kodus sai palju oldud. Polnud ju erilisi ilmasidki. Lisaks sai mitmeid kordi poisiga uuringutel käidud ning viimane haiglas olemine oli septembris kui poisil olid põletiku näitajad üli kõrged. Sel ajal eemaldati tal ka port rinnast ning arvatavasti oli see ka põletiku põhjustajaks. Peale seda hakkas poiss oktoobrist lasteaias käima, kuigi ta on seal üsna vähe saanud käia kuna on väga nõrga immuunsusega laps. Eks seda on põhjustanud kindlasti keemiaravi, mida ta sai.

Novembris sai Laura juba 6 aastaseks. 6a on Laura 106cm pikk ja kaalub 17,5kg. Täitsa uskumatu, kui kiiresti aeg on läinud. Minu meelest on need 6 aastat läinud linnutiivul, alles oli aeg kus ta õppis samme tegema ja esimesi sõnu hakkas ütlema. Nüüdseks ta lobiseb juba nii palju, et alati ei jõuagi ära kuulata. :D Lisaks on ta mulle väga suureks abiliseks kodus, seda muidugi vabatahtlikult.

Oma uhke tordiga

Sünnipäeva pidu sai peetud Piilupardi mängutoas. See koht oli väga kodune ja lastele jagus tegevust küllaga. Külalisi oli kokku üsna palju ja selle tõttu oli ju lapse rõõm suurem :)

Lasteaiast sõbraga

6a 

Kingitustega, õnnelik tütarlaps

Küünlad tordil ootasid puhumist

 Lisaks oleme ikka tähistanud ka pisikese piiga minisünnipäevasid. 10 kuusena Eeva jookseb ringi, plaksutab käsi, küsimise peale teeb kalli ning turnib meeletul kombel. Eks neid oskusi on veelgi. Sõnadest on tähh-tähh(aitäh), ss-ss(kass), mäm-mäm, ai, ei ning jonniga tuleb ka emme ning õde oskab ka öelda :)
10 kuusena oli Eeva-Lotta 71,5cm pikk ja 8,5kg kerge.

Vahepeal tähistasime veel mehega kolmandat pulma-aastapäeva aga seekord ei käinud pildistamas, vaid võtsime omale kahekesi olemise aega ja käisime Rootsi kruiisil. Mõnus vaheldus argipäevale.

Nüüd kohe kohe on saabumas rahulik ja vaikuse aeg, kus saab aega veeta perega. See aasta küll tulevad mustad jõulud kahjuks aga siis tuleb luua tuppa ja hinge jõulu meeleolu :)

Poja esimene nädal lasteaias

Mu kallis väike pojake on märkamatult suureks poisiks kasvanud. Kätte on jõudnudki aeg, kui ka tema alustas lasteaia teed. Mõtlesin, et panen kirja esimese nädala kuidas tal harjumisega läheb, sest tema jaoks on ju uus elukorraldus.

Teisipäev(20.10.2015) - Hommikul tõusis üles kell 7.00 minu esimese ütlemise peale, et lähme lasteaeda. Lapsel oli ärevus suur. Kiiresti pandi minu abiga riidesse ning seadsime sammud auto poole. Muidugi sai tehtud ka traditsiooniliselt pilte. Esimese päeva veetsin ma koos lastega lasteaias, et Kristofer üldse harjuks sealse eluga. Hommikul 8.45 oli söömine. Poiss ei võtnud mitte ühtegi ampsu. Peale sööki oli lasteaias õppimise aeg, kuna aga on tegemist liitrühmaga siis püüab kasvataja kõigile lastele mingi tegevuse leida. Poiss ei olnud õppimisest huvitatud ja otsustas, et tahab hoopis mängida. Peale õppetegevust seati sammud õue, kus käidi jalutamas lasteaia ümbruses ning siis suunduti mänguväljakule mängima. Poiss jooksis ja lasi usinalt liugu koos teiste lastega (õe ja ühe poisiga). Veel kiikusid kõik kolm, ning siis oli juba näha, et Kristofer on unine. Peale mänguväljakul käimist läksime taas tuppa, et lõunat süüa. Lõunaks oli praad ja poiss võttis ainult paar ampsu. Seega oli lasteaias väga niru sööja. Peale sööki tulime koju ära, sest alguses ikka tasa ja targu pooliku päeva kaupa. Poja vajus autos kohe ära ja magas üsna pikalt. Kui küsisin kas lasteaias meeldib, siis vastas "jah". Küsimuse peale, kas homme lähme ka tuli jaatav vastus.

Kolmapäev(21.10.2015) - Hommikul ärkas Kristofer enne mind üles. Taaskord samad protseduurid, mis eelmisel hommikul. Laps läks hea tujuga ja taaskord ootusärevalt lasteaeda. Rühma saades suunduti kiiresti mängima. Ma olin olemas rühmas aga minust ei tehtud välja. Kätte jõudis taas hommikusöögi aeg ning seekord söödi võisai ära, rohkem mitte midagi. Peale sööki läks taas mäng lahti ning kasvataja arvas, et võin lahkuda. Kuidagi hinges oli kurbus last sinna jätta aga ma siiski läksin. Lõunast pidin järgi minema. Nii nagu öeldi ma ka tegin. Uurisin siis kasvatajalt kuidas päev läks. Kristofer oli mõned korrad minu kohta küsinud aga üldiselt oli kõik hästi. Lõunaks oli söögiks supp ja magustoit aga poiss ei võtnud mitte ühtegi ampsu vaid nuttis hoopis emme järgi. Eks unisus oli üks põhjustest. Ma tegelikult kuulasin tükk aega ukse taga aga ei tahtnud segada kuna arvasin, et ta siiski sööb. Kui mind nägi oli nutt unustatud ja taheti koju. Nii me tulimegi. Kui poisilt küsisin kas lasteaias meeldib, siis vastas "ei". Küsimuse peale kas homme lähme ka tuli eitav vastus.

Kuni reedeni poiss ei söönud seal miskit aga samas läks rõõmuga lasteaeda kuna seal sai teiste lastega koos mängida.

Esmaspäev oli murdepunkt, sest siis hakkas laps sööma. See oli tema viies päev lasteaias. Eks kindlasti mängis rolli see, et koolivaheaeg sai läbi ja rohkem lapsi hakkas käima lasteaias. Ta ei pidanud enam söögilaua taga üksi istuma vaid sai seda koos teiste oma vanustega teha. Lisaks hakkas ta ka rohkem õppetegevuses kaasa tegema. Kasvatajatelt sai ka laps kiita, et tubli on ja kiiresti harjust.

 Esmaspäev oli küll veel lühike päev aga edaspidi hakkas pika päeva olema, mis meeldis ka lapsele rohkem. :)

Nüüdseks kui ma seda postitust lõpetan on tal alati kurb meel kui tema ei saa lasteaeda aga õde saab. Pikalt on ta lasteaiast eemal olnud haiguse tõttu. Eks uuel aastal uue hooga :)

 

Vaarika-sidrunikook besee kattega

Põhi                                       Täidis                          Besee

100g võid                                             u 200g-300g vaarikaid                  4 munavalget

2 1/2 dl jahu                                         1-1 1/2 dl suhkurt                          1-1 1/2 dl suhkurt

2 sl suhkurt                                          3 sl jahu

1/2 tl küpsetuspulber                             25g võid

2 sl vett                                                1 sidrun (mahl ja koor)

                                                             4 munakollast


Valmistamine

• Põhja jaoks sega pehme rasvaine käsitsi ülejäänud ainetega. Lisa vesi ja sega taigen ühtlaseks.
• Vooderda koogivormi põhi ja küljed 2-3cm kõrguselt taignaga. Pane taigen umbes 15 minutiks külmkappi. Torka kahvliga põhi läbi ja küpseta ahju all osas 15 minutit 200 kraadises ahjus.
• Täidise jaoks mõõda ained kastrulisse ja kuumuta pidevalt segades, kuni segu pakseneb ja hakkab kergelt mullitama.
• Võta põhi ahjust välja ja vala "kisell" süvendisse.
• Vahusta munavalge tugevaks vahuks.
• NB! Suhkur lisada vähe haaval kui munavalge on vahus.
• Küpseta kooki u 10 minutit alumises ahju osas kuni besee on kuldpruun.
• Lase jahtuda.

Head katsetamist :)

Võileivatort ja banoffee

Mehe vanaisa tähistas nädalavahetusel oma 75 juubelit ja kuna magusatordi tegija oli juba olemas siis otsustasime, et ma teen soolase tordi talle. Nii saigi siis otsitud erinevaid singiga võileivatortide retsepte aga ei leidnud ühtegi sellist mis täpselt sobiks. Nii ma siis kombineerisin ja muutsin ise retsepte.

Singi-juustu võileivatort

Vaja läheb

24 viilu röstsaia

1 punane paprika

3 keedumuna

400g-500g sinki

200g suitsuriivjuustu

majoneesi

hapukoort

küüslaugusool

salatimaitseaine

Valmistamine

Pane muna keema. Tükelda ja puhasta paprika, tükelda sink ning keedetud muna lõika pooleks. Pane kõik köögikombaini ja purusta. Lisa majonees ja hapukoor (panin maitse järgi). Teise segu jaoks panin kaussi riivjuustu, majoneesi ja küüslaugusoola. Sega väikses kausis kokku majonees, hapukoor ja salatimaitseaine. Nüüd lõika saiadelt koorik ümbert ja hakka kandikule laduma. 1 kiht singikreem, 2 kiht juustukreem, 3 kiht singikreem, 4 kiht hapukoore-majoneesi segu. 

Kuna tegin eelneval päeval ja kaunistasin alles järgneval päeval. Seni oli tort külmkapis. Kaunistada meelepäraselt. Mina kasutasin kaunistamiseks riivjuustu, paprikat, kurki ja sinki.

Singi-juustu võileivatort

Ühes grupis kus on meil toidu teema, hakkasid üks hetk kõik tegema banoffee kooki. Lugesin ja uurisin erinevaid retsepte ja lõpuks poest tõin kahe koogi jagu asju ära. Proovisin teha esialgu kiiremat varianti, mille retsepti sain siit aga ma suurendasin mõnda kogust. Panen retsepti kirja oma kogustega millega tegin.

Banoffee tort

Vaja läheb

pool pakki digestive küpsiseid

100g võid

kaneeli maitse järgi

3 keskmist banaani

400ml vahukoort

300g farmi karamelli toorjuustu

1sl suhkur

kaunistuseks šokolaadi ja soolapähkleid

Valmistamine

Purusta küpsised ja sega kaneeliga. Sulata või ning sega küpsistega. Suru küpsisepuru paberiga kaetud lahtikäiva vormi ( 26cm-28cm) põhja. Sulata vesivannil toorjuust. Lõika banaan viiludeks ja lao viilud küpsise põhjale ning siis määri nende peale toorjuust. Vahusta vahukoor suhkruga tugevaks vahuks ning pane see toorjuustu peale. Kaunistuseks riivi šokolaadi ja haki soolapähklid väiksemaks.

Banoffee

Head katsetamist :)

# 70 postitus #

Mõned päevad tagasi sai käidud poisiga PET-uuringul (PET-uuringutega diagnoositakse kasvajaid, hinnatakse nende levikut, avastatakse siirdeid või haiguse taaspuhkemist. Oluline on, et need uuringud on palju täpsemad kui tavapärased radioloogilised uuringud.) ja seal läks meil väga hästi :) Räägin sellest uuringust täpsemalt. Me pidime minema haiglasse hommikul kella 8ks, siis pandi kanüül ja kella 9ks läksime PERHi. Sealsed õed seletasid ära kuidas see protseduur käib. Kuna seal läks kaua aega siis anti meile privaat palat, sest mul oli ju väike piiga ka kaasas. Umbes kella poole 11 ajal süstiti Kristoferile radioaktiivset ainet ja mind Eeva-Lottaga tõsteti teise palatisse. Õnneks jäi väike piiga magama selleks ajaks kui poiss lõpuks uuringule sai. Uuring algas umbes poole 12 ajal ja kestis 20-25 minutit..täpselt kella ei vaadanud. Peale uuringut läksime lastehaiglasse tagasi ja jäin ootama millal poiss tõuseb, et saaks koju tagasi tulla. Analüüsid kõik olid korras ja arst lasi südamerahuga meid koju. Järgmisel päeval helistasin arstile ja ta teatas, et Kristofer-Robin on täiesti terve. Pole juurde tulnud mitte ühtegi kollet ja kõik vanad kolded on ka kadunud :) Me võitsime haigusega (histiotsütoos) sõja. :) Järgmine kontroll on 21. juuli aga siis tehakse ainult vereanalüüs.

Täpitriinu

 Küll oleks tore olnud kui saaks suve nautida ilma haigusteta. Järgmisel  päeval peale poisiga uuringul käimist lõid suurel tüdrukul tuulerõuged välja.  Ta põeb neid juba teist korda, esimene kord olid ainult mõned üksikud täpid.  Seekord nüüd on natuke rohkem aga ootasin suuremat puhangut. Nüüd jääb  loota, et ta saab ikka immuunsuse neist ja rohkem see haigus ei külasta teda.  Õnneks oli tal palavik ainult ühel päeval ja seegi polnud kõrge. Kõige  raskem on teda toas hoida, sest ta ju tahab ka ilusate ilmadega õues olla. 








Eile oli Saue valla poolt korraldatud beebipäev. Minu arvates jääb see üritus aastal aastasse ainult nigelamaks. Kui Laura väike oli siis oli kohale kutsutud fotograaf ja ka Vello Vaher, kes näitas erinevaid harjutusi lastega ja samas tegi ka oma perekonnaga etteaste. Kingituseks sai siis raamatu "Las laps loeb" ja miskit oli kindlasti veel aga enam ei mäleta. Siis laulsid ka lapsed ning hiljem pakuti teed/kohvi ja torti. Kristofer-Robini ajal oli ka kohal fotograaf ja lapsed esinesid ning kingituseks jagati valla body ja raamat "Las laps loeb". Muidugi pakuti ka

body

 teed/kohvi ja torti. Nüüd kui kord oli Eeva-Lotta käes siis oli mingi  pisike segane etteaste 2 väikse lapse poolt, kes ei osanud eriti  midagi ja rohkem uudistasid ringi. Fotograaf oli ka muidugi  kutsutud ja kingitusteks jagati taas valla body ja seekord oli veel  milupa pakike. Muidugi taaskord ei puudunud tee/kohv ja tort  ürituselt.

milupa pakike

Muidu aga võis üritusega rahule jääda ja nüüd ootan fotograafi pilte. Kahjuks ka seekord ei saanud täis perepilti, kuna Laura ju haige ja siis ei võta teda beebide seltskonda kaasa.



Eile sai veel tähistatud mehe vanaisa 75 juubelit õhtul. Lapsed pidasid end ilusti üleval terve päeva, olgugi et nad olid väga vähe maganud. Õhtul kui lõpuks koju jõudsime, siis avastasin, et Eeva-Lottal ka mingid kahtlased punnid aga täpselt aru ei saanud kas tuulerõuged või sääskede tekitatud. Nüüd täna hommikul siiski selgus, et väiksel piigal ka tuulerõuged. Nüüd veel jäänud oodata millal poisil punnid tekivad, sest ma ei usu et temagi nendest pääseb.

Lõppu lisan veel väikese video pisikesest jutustavast ussikesest :)

Koogid

Hetkel on suur rabarberi hooaeg ja patt oleks neist mitte kooki teha. Kuna aga mulle kõik rabarberi koogid ei meeldi ja laste kõrvalt on miskit keerulist hetkel kokku vorpida, siis ma otsisin mingit lihtsat retsepti. Jagan ka seda teiega kallid lugejad.

Rabarberikook

Koostis

1 pakk Vilma juubelitordipulbrit

150g võid

3-4 suuremat rabarberivart

suhkrut maitse järgi

Valmistamine

Pane kaussi või ja juubelitordipulber ning mudi näppudega kuni tekib purujas mass. Puhasta ja tükelda rabarber ning puista suhkur peale. Võta lahtikäiv koogivorm (26cm kasutasin mina) ja pane põhja paber. Nüüd võta 2/3 purumassi ja suru vormi põhja ja võib ka natuke äärtesse panna. Selle peale pane rabarber ja kõige lõpuks puista ülejäänud puru rabarberitele. Küpseta 160 kraadises ahjus u 30min või kuni kook on pealt kuldpruun.

Kohupiimakook

Koostis

1 pakk Vilma juubelitordipulbrit

150g võid

400g maitsestamata kohupiima

3 muna

suhkurt

vanillisuhkur

sidrunimahla

Valmistamine

Või ja juubelitordipulber mudi puruks. Teises kausis sega kohupiima hulka muna ja suhkrud ning u poole sidruni mahl (oleneb kui haput soovid). Kata koogivormipõhi paberiga ja suru 2/3 purust koogivormipõhja ja äärtesse. Peale kalla kohupiim ja puista ülejäänud puruga üle. Küpseta 160 kraadises ahjus nii kaua kui kook on pealt kuldpruun või kuni tikk tuleb koogist puhtana välja.

Meie elust ja olust

Siia ma pole ikka väga ammu jõudnud kirjutama, põhjuseid on mitu.

Rõõmurull

Kas saan kätte või mitte?

Esiteks sündis jaanuari lõpus meie perre pisike tüdruk Eeva-Lotta. Enamus päevast läheb temaga tegelemiseks ning ka teised kaks last tahavad emme tähelepanu saada. Nüüdseks on pisike preili juba 4 kuune. Praeguseks on talle kaalu kogunenud 6020g(alates sünnikaalust +2575g) ja pikkust on 62,5cm(alates sünni pikkusest +13,5cm). Nüüdseks oskab Eeva üle vasaku õla seljalt kõhule keerata ning paar korda on ka üle parema õla kõhult seljale keeranud ja lisaks veel harjutab roomamist usinalt. :) Mänguasju haarab ka nii käest kui ka ise kõhuli põrandal olles. Üldiselt magab ilusti terve öö algusest peale aga nüüd kus hambad tulekul on tulnud ka 1-2 tõusmist öö jooksul. Eeva-Lotta on üldiselt väike rõõmsameelne ja tragi tüdruk. :)

Magus uni

Ustava sõbraga

Kas viin sind sõitma?

 Kui viimati poisist kirjutasin, siis oli pojal uuring tulemas. See läks meil väga hästi ja ravi tehti lõpuni. Nüüdseks on meil keemiaraviga kõik ja haigus on võidetud. :) 3dal juunil on taaskord isotoopuuring, et vaadata kas kõik on jätkuvalt hästi. Ma olen siiralt tänulik meie raviarstile Kadri Saks, kes teeb oma tööd südamega ja vastab ka kõige lollimale küsimusele ilusti.

Lähme sõitma

Kristofer-Robin on muidu nagu iga teinegi 2 aastane laps. Ta teeb krutskeid ja on muidu lahe ja lõbus sell. Nüüd õppis ta rattaga ka sõitmise selgeks ja see on tema meelis tegevus õues. Lisaks nagu poisile kohaselt meeldivad talle traktorid ja autod. Muidugi mängitakse ka õues liivakastis ja palliga ka koos suurema õega. Jutustab ilusti pikkade lausetega ja teeb ennast väga hästi arusaadavaks. Kahjuks esineb ka mänguasjade suhtes kadedust ja kohati ollakse isegi kiuslik aga arvan, et see on selles vanuses täiesti normaalne.

Emmele liivakook

Pai tüdruk

Laura on väga tubliks ja asjalikuks tüdrukuks läinud. Aitab mind ilusti kodustes töödes see tähendab, et koristab oma järgi ise mänguasjad ära ja vajadusel hoiab ka pisikesel õel silma peal. Lisaks talle meeldib mind aidata köögis süüa tehes või siis nõusid pestes, mis on minu arvates väga hea, et ta juba varakult sellistest asjadest huvitub. Väikese vennaga mängivad ka väga palju koos. Vaikselt hakkavad juba tulema nö rollimängud ehk siis mängitakse kodu ja ka tehakse süüa mängult.
Nüüd sai tal läbi ka lasteaed suveks. Sügisest alustab uues lasteaias taaskord aga seekord on see kodule lähemal ja meil on parem trantsportida teda lasteaeda. Kõne on tal ka aina paremaks läinud aga siiski vajab veel tähelepanu.
Muidu on Laura ka rõõmsameelne tüdruk, kellele vahel meeldib kiusata väiksemat vennat aga see kõik on nii tavaline.

My love

Mis meil siis veel uuemat?

Nüüdseks siis me elame juba kuu aega Nurme külas Märjamaa vallas. Mina olen kodune koos lastega ja mees käib tööl. Enamik ilusaid ilmasid veedan ma lastega õues, sest maal ei saa ju töö kunagi otsa. See aasta sai tehtud ka väike põllulapike kuhu läksid maha: kartul, kaalikas, porgand, sibul, küüslauk, hernes ja kurk. Kasvuhoones on mul tomatid, redised, basiilik ja lehtsalat. Usinalt olen ma ka siia lilli istutanud. :)
Ma olen enam kui kindel, et lastel on maal parem kasvada kui linnas ning mulle meeldib ka maal elada. Muidugi ei ole mul ka linna vastu midagi aga siin lihtsalt lastel turvalisem. See, et me nüüd oma perega kaugel elame ei tähenda, et sõbrad ja tuttavad meile külla ei saaks tulla.. ikka saavad. Istute bussi peale mis sõidab Pärnu ja me tuleme kuskile peatusesse vastu või siis vurate ise autoga kohale..siia sõit pole keeruline. :)

Tädi Riina mängib kõige pisemaga

Nii meil käiski mu kallis sõbranna külas ja võin julgelt väita, et talle meeldis siin :) Saime päikest nautida ja palju lobiseda. Kindlasti kordame. :)



Seniks aga nautige peagi algavat suve ja olge rõõmsad kallid sõbrad ja tuttavad :)

Uue elu sünd

Terve 24.01 päeva oli mul emakas valutanud aga minu jaoks ei olnud see mitte midagi uudset. Enne magama minekut ma siiski otsustasin valuvaigistit võtta, et öösel paremini magada saaks. Hommikul oli vaja vara ärgata kuna pidime ühe pisikese tüdruku sünnipäevale minema.

Öösel aga ikkagi valu järgi ei andnud vaid läks aina hullemaks. Umbes kella 1-2 vahel öösel panin tähele, et valud käivad teatud aja tagant. Umbes kell 2 hakkasin siis valude vahesid mõõtma. Valud käisid ebakorrapäraselt 5-10 minuti tagant. Siiski ma püüdsin võimalikult palju puhata. Kella 5 ajal otsustasin teha kõne Pelgulinna sünnitusmaja vastuvõttu, et uurida kaua mul veel oleks mõistlik kodus valutada, sest pikk sõit seisis veel ees. Valvetoa ämmaeman arvas, et võiksin sättima hakata kuna ikkagi kolmas sünnitus ja see võib kiirelt lõppeda.

Nii ma siis hakkasin veel viimaseid asju kotti panema ning samal ajal püüdsin välja mõelda mis suurematest lastest saab. Üks valikutest oli äi meile kutsuda ja teine mu ema juurde viimine.

Õnne kombel või lihtsalt kokkusattumus aga poja tõusis nutuga üles ja mees ärkas ka selle peale, et poisi juurde minna. Pani poisi uuesti magama ja siis tuli vaatama millega ma tegelen. Siis saingi talle öelda, et nüüd on haiglasse minek kuna olen juba öö otsa valutanud. Otsustasime, et helistan emale ja ütlen et toome lapsed. Ajasime lapsed üles ja panime riidesse ning sõit võis alata. Valud olid ikka veel ebaregulaarsed.

Poole 7 ajal hommikul jõudsime mu ema juurde ja mees viis lapsed tuppa ja sõit jätkus Pelgulinna suunas.

Kell 7 jõudsime haiglasse. Valvetoa ämmaemand vaatas mu üle ja avatust oli 3cm. Vererõhk oli ka korras. Saadeti meid siis sünnitustuppa nr 6. Ämmaemand tuli meie juurde ja uuris mismoodi mul oleks soov sünnitada. Kuna olin unistanud vanni sünnitusest siis ütlesingi seda. Ämmaemand seletas ilusti ära millal saab vanni sünnitada ja millal mitte. Siis pandi mind ktg alla valutama. Seegi näitas, et vahed pole regulaarsed. Peale ktg ma jalutasin ja valutasin järil ning mees mõõtis valude vahesid. Lisaks tõi ta mulle juua ja oli seltsiks. Sain ka vanni valutama ja oi kui mõnus oli vannis olla. Umbes kella 11 ajal vaatas ämmaemand taas avatust 6,5cm ja otsustas, et teeb veed lahti kuna valud polnud regulaarseks läinud. Peale vete avamist läksid valud veel valusamaks. Üsna kiiresti tuli täisavatus ja lootsin ruttu asjaga ühele poole saada aga siis selgus, et emakakael natuke ees pisikese sünniks. Nii ma siis valude ajal uhuutasin ja ahaatasin ja surusin, et pisike allapoole liiguks. See kõik toimus kotttoolil kuna vanni sünnitada ma siiski ei saanud vete tõttu. Lõpuks ma küsisin juba keisrit, sest mul oli valus ja jõud otsas :D Ämmaemand ütles, et seda ei saa, sest lõpp juba paistab. Lõpuks ämmaemand palus, et pressiksin ilma hääleta. Kahe pressiga tuli lõpuks kael eest ning kahe järgmise pressiga oli pisike pambuke käes. Värskel issil tulid pisarad silma ja see on nii südantliigutav (L)

Meie pisike tüdruk pandi mu kõhule ja sel ajal ka tuli platsenta kergesti välja. Sünnitusest väljusin ilma tikanditeta. Kuna issi nabanööri läbilõigata ei soovinud, siis sain seda ise teha :)

See aga polnud veel kõik, kui hakati kontrollima kas kõik on puhas siis selgus, et emakat on vaja puhastada. Pisike võeti mu kõhult ära ja anti issi kätte. Mind aga pandi narkoosi. Ärkasin pisikese nutu peale ja sel ajal teda just kaaluti ja mõõdeti, kui see tehtud sai anti pisike pamp mulle rinnale ja seda hakati hoolega võtma. Sünnitustoas veetsime kolmekesi aega kella neljani ja siis suundusime ema-lapse tuppa kuhu ma jäin pisiga kahekesi puhkama. 

Järgmisel päeval tuli issi pojaga külla, kahjuks suur õde oli haige ja ei saanud meid külastada. Lisaks külastas veel meid mu sõbranna oma pojaga. Kui külalised olid läinud saime rahulikult puhata. Koju kosuma ja kooskasvama saime 27.01.

Meie pisike Eeva-Lotta sündis siia ilma 25.01.2015 kell 13.48, kaalus 3445g, pikkust oli 49cm, pea 34cm ja rind 35cm.

Olen tänulik ämmaemand A. Rande'le.

Poisist ja haigusest

Viimane postitus kus rääkisin poisi haigusest oli juba mitu kuud tagasi ja vahepeal on toimunud nii mõndagi.
Biopsia proovi võtmine läks hästi ja selle vastus jäi samaks, miski muutunud pole. Isegi haiguse agressiivsus jäi samaks.
Kui see uus ravim saabus siis tehti kaks kuuri seda rohtu ning siis tuli taas kompuuter. Suuremad muhud kadusid küll selle ravimiga aga kahjuks siiski kompuuter näitas, et haigus on visa ja ei allu ravile. Seda siis juba kolmas või neljas kord mil tagasi tuleb. Need suured muhud mis olid, olid küll väiksemaks läinud ja seda nägi ka silmaga, et otsaeest oli kadunud aga siiski oli pähe palju pisikesi muhukesi juurde tekkinud. Raviarst muutis taas raviplaani. Poiss hakkas saama korraga kahte keemiat ja need kokku tilguvad 24h ning seda 5 päeva järjest, kui keemia tilkunud tilgub veel 24h loputust. Peale seda oleme oodanud millal rakud nii alla langevad, et tuleb haiglasse minna vereülekandeid ja antibiootikume saama. Tavaliselt juhtub see 5-7 päeva jooksul.
Viimsed kuud on ka poisil port jamanud ja rohud pole läbi läinud, nii on olnudki vaja veeni otsida, mis aga on rakkude madalsuse tõttu raskendatud.
Hetkel on poja ravil ja taaskord läks tal port umbe ja seekord otsustas raviarst, et tuleb port ära vahetada või ehk on võimalik ummistus eemaldada aga see tähendas jälle opile minekut. Nii eile toimuski erakorralisena pordi vahetuse opp tal. Terve port vahetati ära kuna ummistust polnud võimalik eemaldada.
Täna sai poiss veel vereülekande ja õhtul selgub kas pojake saab koju kosuma.
Kolme nädala pärast tuleb poisil isotoopuuring, mis näitab kuidas poja haigus rängale ravile on allunud ning näitab ka kui agressiivne see haigus tal on. Lisaks peale seda selgub kas on vaja Tartusse minna, et analüüs anda luuüdidoonori leidmiseks. Ühe korra on vereproov juba võetud nii poisil kui ka Laural. Kahjuks aga Laura ei sobinud talle luuüdidoonoriks. Nüüd tuleb loota, et pole üldse vaja luuüdisiirdamist aga kui vaja siis vaja, sest me ju soovime kogu hingest, et Kristofer-Robin terveks saaks.
Siit ka teile üleskutse, kel vähegi võimalik siis uurige luuüdidoonurluse kohta, sest sellega võib päästa nii mitmegi lapse või täiskasvanu inimese elu.
Uurida saate neilt linkidelt:

• http://www.kliinikum.ee/luuydi/
• http://www.kliinikum.ee/luuydi/index.php?option=com_content&view=article&id=24&Itemid=37