Külalised

Esmaspäeval käisid Kristofer-Robinit minu sõbrannad Kirsti ja Maarit vaatamas. Kahjuks ei saanud Kaidi tulla, aga eks järgmine kord siis. Kui nad tulid oli poiss eeskujulikult üleval ja enamus sellest ajast mis nad siin olid oli ka pojake üleval. Laura oli usin neid tegevuses hoidma,kui ma poissi söötsin. Laura tahtis, et tädid temaga joonistaksid küll paberile ja tahvlile :D Kirsti, Maariti ja Kaidi poolt sai poiss imearmsa käsitööna valmistatud teki. Üle pika aja oli hea sõbrannadega lobiseda ja sai ka räägitud tulevasest naistekast :D

Onu kohustused

Jenna

Algselt pidi teisipäeval tulema veel üks sõbranna koos oma tütrega, kuid kahjuks ta ei jõudnud. Õnneks oli mu vennal igav ja ta tuli ise mulle külla ning võttis kaasa ka oma koera Jenna ja sugulase Tiidu. Laural oli lõbu kui palju ja müras koeraga. Kuna ilm oli ilus siis sai ka jalutamas käidud. Tüdruk jooksis koeraga võidu ja väsitas ennast päris usinasti, muidugi ma lootsin, et kui tuppa tulek on siis läheb ta lõunaunne ilusti aga mu lootused purunesid väga kiiresti. :D Pojake magas vankris täpselt nii kaua kuni see liikus, kuskil 1h pikkuse une tegi. Ma ise oleksin pikemaltki jalutanud aga tüdruk ei jõudnud enam kõndida ja lõpuks tassiski onu teda kukil. :) Kui poiss toas häält hakkas tegema tahtis Jenna teda kohe lohutada ja otsis kust tuleb lapse nutt. On näha, et ta on varasemalt kuskil lastega perest pärit. Üldiselt oli väga tore lõunapoolik ja jällegi ei pidanud ma lastega üksinda olema :)

Tiiduga

Jenna lohutab poissi

Nagu alati kombeks on hakkab poiss teiste süles jorisema. Arvatavasti tuleb tal emme igatsus peale, sest emme süles on ju kõige turvalisem.
Laura tahab siiamaani iga poisi kägina peale joosta aga ma ei ole lubanud, kuna siis ta äratab poisis täiesti ülesse. Nüüd olen tähele pannud, et tüdrukule ei meeldi kui pojake nutab. Kui ma nt olen köögis midagi askeldamas ja poiss pikemalt nutab hakkab tüdruk ka nutma aga kahjuks alati ei saa iga jonni alguses joosta lohutama. Nii lohutasid ka teisipäeval Robinit onud, õeke ja koerake :)

Suur haigutus vanaisa süles

Uhked vanavanemad

Kolmapäev oli aga külaliste rohke päev. Mu isa tuli Soomest ja tahtis poissi näha. Nii tulidki vanavanemad Robinit vaatama. Seegi kord oli onu taas kaasas. Kahjuks oli neil aga üsna vähe aega mul külas olla. Kui mu ema ja isa siia jõudsid siis poiss magas, kuid õnneks seda lõbu ei jätkunud väga pikaks ajaks. Üsna pikka aega peale tõusmist mõnules ja tukkus poiss mu isa süles veel. Nagu traditsiooniks on saanud siis kutsub mu isa poissi ferdinandiks nii kutsus ta ka mu venda väiksena. :D Igal juhul oli isal rõõm mu pojakest näha, sest tegelikult lootis ta, et näeb teda juba enne kui Soome pidi minema. Kuid siis ei sündinud pojake veel, vaid hoopis paar päeva hiljem. Ema ja isa silmist oli näha, et nad on uhked vanavanemad :) Kahjuks aga neil väga pikalt aega ei olnud ja pidid üsna varakult ära minema, eks mingi aeg tulevad pikemalt.

Õhtul tuli veel külla mu sõbranna Mari-Liis koos oma poisi Madisega. Poiss oli siis üleval, kuigi ma üritasin teda magama saada, siis see ei tahtnud üldse õnnestuda. Kui lõpuks poisi unne sain ajas tüdruk ta ülesse ja siis ei jäänudki uuesti poja magama enne kui kell 21. Õnneks oli Mari-Liis poissi nõus hoidma selle aja kui ma süüa õhtuks vaaritasin. Imestasin, et Kristofer-Robin oli nii leplik ja ei hakanudki jonnima ta süles. Vahepeal muidugi tuli käginata aga see möödus kiiresti. :) Kui söögi valmis sain, hakkasin poissi taas magama panema ja õnneks see mul ka õnnestus. Une graafik läks küll natuke segamini aga pole hullu, küll selle taas paika saame. :)



Tegelikult tunnen ma puudust mehega lähedusest, loodetavasti varsti tuleb see aeg kus saame olla korralikult üksteise kaisus ja ka koos kuskile minna. :)

Nädalavahetus

Lõpuks jõudiski kätte kaua oodatud nädalavahetus. Nagu juba eelmises postituses mainisin oli oodata külalisi.

Alustan reedest. Sel päeval jäi mees koju kuna tundis end halvasti ja selle võrra oli mul lihtsam kuna kallike võttis kodused toimetused enda kanda. Peale lõunat tuli meile külla minu sõbranna Riina. Küll oli teda üle pika aja taas tore näha. :) See lühike aeg mis ta siin oli läks kui linnutiivul. Muidugi tuli ta ju pisikest poissi vaatama ja nunnutama. Siinkohal ei saa mainimata jätta, et lapsed sobivad talle. ;)






Laupäev. Mina olin seda päeva juba kaua oodanud, sest siis sai poja kahe nädalaseks ja meil oli sellest ajast alates luba õue jalutama minna. Muidugi esimene kord ei tohi väga pikalt jalutada aga asi seegi kui saab natuke jalutada ja värsket õhku nautida. Sai siis poiss söödetud ja mähku vahetatud ning oligi võimalus õue minna kuna tuli ka uneaeg. Kui ise olin end riidesse saanud panin ka poja riidesse. Poiss jäi juba toas süles magama aga ikkagi läksime õue. Kristofer-Robin magas ilusti terve selle aja ja pärast toaski mitu tundi veel. Sel päeval saime õnneks unerütmi taas õigeks, vahepeal oli see paigast ära ja oli näha, et poiss on ise ka väsinud ja viril olnud eelnevad päevad.

Olen unustanud rääkida ka poisi vannitamisest. Taas oli siis vannipäev ja pojake naudib vannis olemist täiega. Esimene kord oli vett natuke vähe ja siis oli natuke jonni ka aga kõikidel ülejäänud kordadel on poiss rõõmsas tujus olnud.



Pühapäev. Hommikul tõusime tavalisel ajal ja jäime ootama mehe õde. Algselt oli juttu, et tulevad hommikul varakult kohe aga kahjuks läks teisiti, sest mehe õe laps otsustas oodatust kauem magada. Ma siis üritasin poissi ikka üleval hoida ja õnneks see ka õnnestus. Kristofer-Robin sai endale oma puhhi lõpuks. :) Kati oli rõõmus ja siiralt õnnelik kui poissi hoida sai. Ise ta ütles, et ei mäleta küll millal Elina-Mia nii väike ja kerge oli. Talle endalegi tekkis taas beebiisu aga see läks üsna kiirelt üle kui Elina-Mia nutma hakkas ja emme sülle tahtis. Kahjuks nad said nii vähest aega meil külas olla aga lubasid et järgmine kord tulevad pikemaks ajaks. Igal juhul jätan ma selle meelde! :)

Kristofer-Robin oma Puhhiga

Kui nad ära läksid panin ma poisi magama, kuid kahjuks tegi ta peale seda väga lühikese une ja oli näha et pole välja puhanud. Sai siis uuesti söödetud ja sülle võetud, kuna muud moodi ta rahul ei olnud ja poja otsustas, et kõige parem on emme süles magada. Muidugi ma püüdsin teda voodisse panna aga siis oli kohe nutt lahti, egas siis midagi võtsin ta taas sülle ja poiss magas kohe taas. Nii ma siis ootasin kuni ta sügavalt magab ja viisin taas voodisse, õnneks ta siis jäi ka sinna. :)
Laura tuli ka täna koju. :)

Nuudliroog ja toorjuustukook

Nuudliroog

(neljale)

Vaja läheb: Täisteranuudleid, paprika-herne-maisi sügavkülmutatud segu, holloumi juust, soolapähklid, õli ja sidrunimahl

1. Keeda 200g nuudleid keevas vees 5 minutit. Kurna
2. Sulata 200g herne-maisi-paprikasegu. Nõruta ja tükelda 200g halloumi juustu.
3. Kuumuta pannil 3sl õli. Pane pannile köögiviljasegu ja halloumi tükid. Sega ja küpseta mõned minutid.
4. Lisa pannile 1dl soolapähkleid ja kurnatud nuudlid. Sega. Lisa 1sl sidrunimahla ja sega. Halloumi ja soolapähklite soolasusest peaks piisama, kuid kontrolli lõpuks siiski roa maitset.

Mina ise tegin tavalise riivjuustuga kuna ei leidnud poest seda juustu ja sidrunimahla unustasin ka osta, kuid sellegi poolest tuli toit väga maitsev :)

Valentinipäeval ma kodust liikuma ei saanud ja mõtlesin, et teen mehele ja tütrele ühe maitsva koogi selle päeva puhul. Valisin toorjuustukoogi selleks, sest see pole liiga magus aga samas väga maitsev.

TOORJUUSTU KOOK

PÕHI:

250g kaeraküpsiseid
100g võid

KATE:
2 muna
200g maitsestamata toorjuustu
5 sl suhkurt
2 dl kohupiimapastat

MUSTIKAKASTE:
200g värskeid võik külmutatud mustikaid
3 sl suhkurt

1. Purusta kaeraküpsised köögikombainis või pane kilekotti ja vajuta taignarulliga puruks. Sega sulatatud võiga.
2. Määri 24 cm läbimõõduga pirukavorm võiga, suru küpsisemass selle põhja ja äärtele.
3. Katte jaoks vahusta koos toasoojad munad,toorjuust,suhkur ja kohupiimapasta.Laota segu vormi põhjapeale ning küpseta 175 kraadi.
4. Vahetult enne serveerimist valmista kaste. Selleks püreesta mustikad koos suhkruga saumikseris või kahvli abil.
5. Nirista lusikaga veidi kastet koogi peale, ülejäänu serveeri kausikeses kõrvale

Mina kasutasin veel lisaks ka kirsse.

Valentinipäev

sarnased silmad  

Sel päeval veel pildistasin natuke lapsi ka. Tüdruk tahtis, et teeksin talle patsid ja siis poseeris üksinda kui ka vennaga. Tavaliselt ei lase tüdruk end üldse pildistada aga seekord lausa naeris kaamerasse.

Head sõbrapäeva

Patsid

Poissi on natuke keerulisem pildistada, kuna pikali talle eriti ei meeldi olla. Pigem tahab ikka ümbrust uudistada või emme süles olla. Üldiselt on pojake väga tubli, eks tuleb ka neid päevi sekka kus ta jorin on aga ega kõik päevad pole vennad.

Õhtul tuli vanaisa Laurale järgi ja viis ta maale, et emmel ja issil oleks lihtsam ning tüdruk saab siis õues palju olla. Muidugi näeb maal enda jänest Pätut ja seal on ka kass Kurr kellega ta saab mängida ja kiusata.

Kallis tuli õhtul koju ja üllatas mind, tuues mulle šokolaadi, veini, roosid ja maasikad. Muidugi hetkel ma veini juua ei saa aga see ei morjenda mind, küll tuleb aeg mil saame kallikesega koos seda maitsta, kuna mina pole varem seda veini joonud.

Üldiselt ootan nädalavahetust, sest siis tuleb mehe õde meile külla oma perega. :) Lisaks on oodata veel minu sõbrannat Riinat. :)

Esimene arstil käik

Kuna haiglast välja saades oli kaal natuke palju langenud, pidime minema nädala pärast kontroll kaalumist tegema.
Täna siis jõudiski see päev kätte ja seadsime sammud arsti juurde. Poisi arst on dr. Ene Ots nagu ka minul ja tüdrukulgi. Nagu alati võtab arst meid sõbralikult vastu ja vaatab poisile peale, et suur laps on :D
Arst palus siis mul poiss riidest lahti võtta ja siis oli vaja pojal kohe jonn üles võtta..mitte kohe ei meeldi riietumine. Pojake paljaks kooritud ja panin kaalule. Sealt vaatas vastu nr 4,54 kg ja seda 11 päevasena. Seega haiglast koju saades kuni siiamaani on poiss juurde võtnud 640g :O
Siis kiusasime pojakest veel veidi ja mõõtsime pikkust ka. 11 päevasena on Kristofer-Robin 56cm pikk. Seega on ta kasvanud 2cm.
Üldiselt on pojake tubli ja terve :)

Kui pojake sama tempoga kasvamist jätkab, siis ma teda varsti enam süles tassida ei jõua :D Õnneks on mul olemas kandelina kuhu saan poisi sisse pista ja ringi liikuda ning vajadusel ka sööta. :)

Tütrekesest ka natuke.
Laura on igati tubli tüdruk, käib ja kussutab vennat ning kallistab ja musitab ka. Koguaeg tahab vennakese kõrval olla ja kui poiss peaks natukenegi häält tegema jookseb ta oma venna juurde. Seda on nii armas vaadata kuidas ta hoolitseb :)

Õeke kiigutab oma vennakest

Eks muidugi tuleb ka jonni aga eks see ole tavaline, kui oma tahtmist ei saada. Ju ta paneb või katsetab emme piire, et mida võib ja mida mitte. Hetkel nuiab hoolega maale ennast aga eks see alles selgub kas ta läheb ka nädalavahetuseks või mitte.
Kui meil siin vahepeal oli söömisega probleeme, siis hetkel paistab see olevat kadunud (ptui,ptui,ptui). Muidugi mida ta ei söö on kohupiima sees erinevad marjad ja rosinad. Kommi ja muud magusat armastab aga palju nagu iga lapski :D

Kuna meil täna oli juba arstil käik, siis palusin arstil ka tüdruku kõrvad üle vaadata. Paari nädala pärast saab juba aasta mööda kõrva opist ja meile öeldi, et kui aastaga šunt välja kõrvast ei tule siis tuleb minna tagasi kõrvaarsti juurde. Nagu selgus pole meil välja tulnud ja saime ka saatekirja kõrvaarstile.

Peale arsti käisime veel kiirelt poe tuuril, et osta koogi materjal, mida kavatsen teha sõbrapäevaks oma kallile mehele ja tütrele.

Haiglast koju

Haiglas olles oli meil rutiin täitsa olemas. Pisike sõi kuskil 3h tagant. Kahjuks aga langes kaalu liiga palju ja pidime hakkama natuke lisa andma. See aga tõi poisile suure une peale ja iga kord oli teda raske ülesse saada.
Rangluu oli ööpäeva kinni seotud aga pisike ikka nihverdas sealt oma kätt välja. Lastearst lubas meil käe lahti võtta ja ütles, et selle käega tuleb lihtsalt õrnem olla aga on näha, et ta käsi hakkab juba paranema ja haare on tugev.

Saabus esmaspäev 04.02 ja ootasime lastearsti, et saada teada kas saame koju või mitte. Lastearst vaatas meid üle ja lubas koju..oi ma olin õnnelik. Sest kodus on ikka parem kui haiglas. Poiss sai veel tuberkuloosi süsti õlga ja varbast võeti ka verd, mis saadeti Tartusse ja öeldi kui miskit pole korras siis võetakse 1 kuu pärast ühendust aga kui analüüs on korras siis ei võeta ühendust. Peale pisikese kiusamist sättisin ta kojutoomis riietesse ja jäime ootama millal poisi vanavanaisa järgi jõuab.

Vankritekk

Koju jõudes saime teada, et õhtul esimesi külalisi oodata. Nendeks olid poisi vanaema, onu ja tädi. Poiss sai katsikuteks vankriteki ja hunnik riideid ning tädi sõbranna saadetud mähkmetordi. Muidugi poiss ei lubanud emmel külalistega suhelda vaid tahtis, et emme talle süüa annaks. Kui emme ära läks oli poisil nutt kohe lahti.
Esimene öö kodus möödus kenasti, lasti ilusti emmel ja issil magada.

Järgmisel päeval oli koju oodata õde koos vanaemaga. Kui suur õde koju jõudis siis vennake magas. Tüdruk käskis kõigil tasa olla ja kõik pidid sosistama, et vennake üles ei ärkaks.

Suure õega

Igal juhul minu kartus, et tüdruk on armukade ei ole leidnud siiamaani veel tõestust. Vennakest hoitakse suure hoole ja armastusega. Kui pisike nutma hakkab jookseb tütreke teda kohe lohutama ja teeb musi või pai talle. Kui poiss lamamistoolis/hällis on siis tüdruk kiigutab teda ja seisab koguaeg kõrval.

Olen väga uhke oma kahe lapse üle(L)

Uue elukese algus ehk Kristofer-Robini sünd

Pisike silmarõõm

Valutama hakkasin 01.02 õhtul 23 ajal umbes ja valude vahed kõikusid 5-10 minuti vahel. Kui olin umbes paar tundi juba valutanud otsustasin et lähen dušši alla ja vaatan kas tegemist on libavaludega või mitte. Dušši all aga muutusid valud veel sagedasemaks 2-4 minutiliste vahedega olid ja ka peale dušši alt tulekut jätkusid valud. Otsustasin kella 2 ajal öösel mehe ka ülesse ajada, et minek on. Siis sai vennale helistatud, et ta järgi tuleks ja panin ka viimased asjad kotti, mida haiglasse kaasa võtta. Kuskil kolme ajal jõudsime haiglasse. Siis mõõdeti mul vererõhku valude vahel..ühel käel saadi 120/65 ja teisel 117/65 mis minu jaoks oli natuke kõrge kuna mul loomupärast madal vererõhk. Siis otsustati, et vaatame avatust..see oli 2,5cm ja siis öeldi et jääme sisse. Saadeti siis meid sünnitustuppa ja pandi mind KTG alla tiksuma..oi pikali oli nii valus olla..isegi süda läks pahaks ja söödud toit tuli ülesse. Lõpuks ämmaemand küsis, et äkki tahan püsti valutada..olin sellega kohe nõus..valutasin siis mehe ja järi peal. Siis tuli ämmaemand ja tahtis avatust katsuda..pidin taas end pikali vedama..Sai siis kuskil 4-5cm ja küsis kas teeme veed lahti, olin nõus kuna tüdrukuga ei tahtnud ka veed ise lahti minna..veed olid ilusad ja selged.. Vot peale seda läks kogu asi valusaks..Vahepeal vaatasin ka kella..kell hakkas 5 saama. Lapse pea ei tahtnud hästi alla vajuda ja mul hakkas juba väsimus tulema ja oi kui valus oli ka. Hakati ka lapse südametööd kuulama..kui valuhoogu polnud siis oli südametöö normaalne aga kui valuhoog tuli langesid lapse südamelöögid :( Ma siis ka kordasin juba, et ma ei jõua ja olen väsinud..pandi mulle tilguti NaCl et saaksin jõudu ja keele alla anti ka tablett, et kiiremini lõpule saaksin lapse ja enda huvides.
Peale seda kui olin tableti saanud tundsin ka presse juba aga pisi ei saanud ikka tulla nüüd jäi emakakael ette natuke..ämmaemand siis võttis selle eest ära aga järsku hakkasid lapse südamelöögid langema ja tuli palatisse ka naistearst ja lastearst ning toodi vaakum ja igaks juhuks ka hingamisaparaat, vot siis ma juba hakkasin muretsema ja nutt kippus kurku aga hoidsin tagasi. Mehest oli ikka väga palju abi, kuna ta korrutas et ma saan hakkama ja jõuan ja suudan..
Siis ämmaemand ütles, et vaakum tuleb kasutusele võtta, sest laps tuleb kiirel välja saada..Mulle tehti lahkliha lõige 2cm ja siis ma isegi ei tea mitme pressiga pisike poiss tuli vaakumi abiga ilmale. Pandi mulle korraks kõhule kuni nabanöör katki lõigati ja viidi kohe minema. Kahju, et värske issi ei saanud nabanööri katki lõigata. Ämmaemand kommenteeris, et suur laps on ja silmajärgi tundub kaaluvat kuskil 3900g. Lastearst kutsus mehe ka kaasa. Kõhul ma ta nuttu veel ei kuulnud ja tekkis juba hirm et kas polegi korras..peast käis läbi sada mõtet. Lootusetu tunne oli . Lõpuks kuulsin ka nuttu ja ämmaemand ütles, et see on teie laps, vot siis ma olin õnnelik ja pisarad tulid silmanurka. :)

Siis veel sünnitasin platsenta..mida ka mulle näidati ja hakati nõeluma mind. Nõelumise ajal toodi ka pisike poiss mulle rinnale ja vot see oli nii hea tunne ja kõik nagu olekski unustatud (L)

Emmega

Kokkuvõtteks siis pisike Kristofer-Robin sündis siia ilma 02.02.13 kell 5.59 kaalus 4270g ja pikkus 54cm. Kui ämmaemand kuulis poisi kaalu siis ütles, et minu suguse pisikese naise kohta ikka väga suur laps :D
Sünnitustegevuseks läks kirja 7h5min millest haiglas olin umbes 3h. Väljutus periood oli 39 min.
Olen ülimalt tänulik ämmaemand Tatjanale, ta lihtsalt oli super!

Hiljem siis kuulsime lastearstilt et poiss oli peaga vales asendis ja sellepärast oli ka tulek vaevaline ja südamelöögid langesid. Tänu kiirele välja võtmisele sai pisike ka rangluu murru, millest nüüdseks juba peaaegu paranenud. Peas veel on muhk aga see peaks ära kaduma 1 kuu jooksul. Kristofer-Robin sööb usinalt rinda ja uudistab ka ümbrust :)

Issiga

Olen õnnelik kahe lapse emme (L)

Õekesega