
Laupäev. Mina olin seda päeva juba kaua oodanud, sest siis sai poja kahe nädalaseks ja meil oli sellest ajast alates luba õue jalutama minna. Muidugi esimene kord ei tohi väga pikalt jalutada aga asi seegi kui saab natuke jalutada ja värsket õhku nautida. Sai siis poiss söödetud ja mähku vahetatud ning oligi võimalus õue minna kuna tuli ka uneaeg. Kui ise olin end riidesse saanud panin ka poja riidesse. Poiss jäi juba toas süles magama aga ikkagi läksime õue. Kristofer-Robin magas ilusti terve selle aja ja pärast toaski mitu tundi veel. Sel päeval saime õnneks unerütmi taas õigeks, vahepeal oli see paigast ära ja oli näha, et poiss on ise ka väsinud ja viril olnud eelnevad päevad.
Olen unustanud rääkida ka poisi vannitamisest. Taas oli siis vannipäev ja pojake naudib vannis olemist täiega. Esimene kord oli vett natuke vähe ja siis oli natuke jonni ka aga kõikidel ülejäänud kordadel on poiss rõõmsas tujus olnud.
Pühapäev. Hommikul tõusime tavalisel ajal ja jäime ootama mehe õde. Algselt oli juttu, et tulevad hommikul varakult kohe aga kahjuks läks teisiti, sest mehe õe laps otsustas oodatust kauem magada. Ma siis üritasin poissi ikka üleval hoida ja õnneks see ka õnnestus. Kristofer-Robin sai endale oma puhhi lõpuks. :) Kati oli rõõmus ja siiralt õnnelik kui poissi hoida sai. Ise ta ütles, et ei mäleta küll millal Elina-Mia nii väike ja kerge oli. Talle endalegi tekkis taas beebiisu aga see läks üsna kiirelt üle kui Elina-Mia nutma hakkas ja emme sülle tahtis. Kahjuks nad said nii vähest aega meil külas olla aga lubasid et järgmine kord tulevad pikemaks ajaks. Igal juhul jätan ma selle meelde! :)
Kristofer-Robin oma Puhhiga |
Laura tuli ka täna koju. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar