Sügis

Sügis

Käes on värviline sügis ja enam pole kaugel ka aeg, kui lund hakkab taevast alla sadama. Hetkel on ilmad väga muutlikud ja erinevad viirused levivad ringi. Kahjuks lähevad ka ilmad külmemaks ja päevad jäävad järjest lühemaks. Aga ei tasu kurvastada, tuleb olla rõõmus selle üle mis meil olemas on.

Poisist

8k19p

Kui viimase postituse tegin, siis ootasin arsti aega poisiga. Peale arstil käiku tunnistati poiss terveks. Saime õues käia ja ilusat sügist nautida, kuid kahjuks kestis see õnn vähes aega, sest nädal hiljem jäi poja taas haigeks. Tekkis hull köha ja ka väike palavik. Käisime siis taas arsti juures ja arst ütles, et kuulates on kontsert. Lisaks oli veel kurk tuli punane ja üks kõrv roosakas. Sai siis taaskord antibiootikumi peale. Õnneks poiss ise on rõõmus ja sööb ilusti. Nüüdseks on juba ööd ka rahulikumaks läinud. Arsti juurde lähme uuesti 28. oktoober.
Olenemata sellest, et poja on haige teeb ta ikkagi koerusi ja läheb sinna kuhu minna ei tohi. Eriti meeldib talle pliidi tuhaauk :D Muidugi lemmik asend on püsti seismine, viimasel ajal on hakatud ka rohkem huvi mänguasjade vastu tundma. Mul on igati tubli ja armas pojake. :)

Tüdrukust

3a10k

Lisaks sellele, et poiss haige jäi ka tüdruk uuesti haigeks. Õnneks tüdrukul ei paista midagi väga hullu olevat. Hetkel ainult köha ja nohu, kuigi eile hakkas kurtma kõrvavalu. Loodan, et siiski ei ole tal kõrvapõletikku. Ehk läheb seekord haigus kiiresti mööda ja tüdruk saab kiiresti lasteaeda tagasi. Seal Laurale väga meeldib. Pidi seal ilusti kõike sööma ja kui tahab siis küsib ilusti juurde. Iga päev tuleb uusi sõnu ja seda on ka kasvatajad tähele pannud. Pidi olema oma rühmas üks tublimaid, kes saab ise riidesse ning pidi pusima ka lukke ja nööpe kinni. Toas mängib ilusti oma rühmakaaslastega ja õues ka teiste lastega. Lemmik mängukaaslane õues on Anette.
Viimasel ajal on hakkanud talle värviraamatute värvimine meeldima ja see tuleb juba üsna hästi välja. Lisaks tunneb huvi tähtede vastu ja kui öelda mis täht see on kordab ilusti järgi. Lisaks püüan õpetada ka talle erinevaid sõnu, küll need ka selgeks saavad. :) Olen uhke oma armsa tütre üle. :)

Minust endast
Olen kahe rõõmsa lapse ema ja armastava abikaasa naine. Mulle meeldib fotograafia ja tahaksin ennast sellel alal rohkem täiendada, et saaks teha väikse lapse kõrvalt mingit tööd. Siit ka üleskutse, et kui keegi teab kedagi, kes pakub mingit tööd mida saab teha kodus väikse lapse kõrvalt, siis palun andku mulle teada. See ei pea olema fotograafia ja palun mitte pakkuda võrkturundust. Kodus istumine on mind ära väsitanud ja kindlasti ka mõjunud närvidele. Tean, et minu halb enesetunne väljendub ka laste tujudes ja sellepärast otsingi vaheldust. Väga palju rahustab mind söögi tegemine, kuna mulle meeldib katsetada uusi retsepte. Viimasel ajal on hakanud huvitama rohkem tervislik toitumine, kuna kodus istumisega hakkas kehakaal tõusma ja ma tundsin end jube halvasti selle tõttu. Eks kõige suurema tõuke andis selleks see, et hakkasid tulema märkused ja riided ei tahtnud enam selga mahtuda. Nüüd kus olen korralikult toitunud u 3 nädalat olen kaotanud peaaegu 5kg, mis minu arvates on üsna hea tulemus, kuna selle juures ma trenni teinud ei ole. Kuid loodan, et ka see muutub, sest käisin ühes proovitrennis mida viis läbi Kati. Nüüd pean ainult ootama kuni ta leiab omale spordiklubi mille all hakata PILOXINGUT tegema, siis saan ka mina hakata selles käima. Igal juhul ootan seda väga :)

Üldiselt olen ma õnnelik ja avatud uutele väljakutsetele, sest miskit tuleb muuta, et kõik oleksid õnnelikud. Minu tujutsemise all kannatavad mees ja lapsed ning ma tahan seda kõike südamest muuta. Ma olen õnnelik, et mul on kõrval armastav mees, kes kuulab mu virisemised ära ja sellejuures armastab mind ikkagi nii nagu mina teda. Kahekesi saame kõikidest muredest üle. Nagu öeldakse kõik mis ei tapa, teeb ainult tugevamaks. See lause on täiesti õige. Seega nüüd püüdlen ma ainult paremuse poole ja ületan kõik takistused, mis teele jäävad.

Õnn

Njämm

Nädalavahetusel läks mu kallis minu vanematega maale, et seal teha natuke tööd. Mina aga jäin kahe haige lapsega koju. Kuna üksinda ma olla ei tahtnud, siis kutsusin omale külla Riina. Ta on mulle ikka väga kallis sõbranna. Temaga saab absoluutselt kõigest rääkida ja erinevaid asju koos teha. Tegin siis õhtuks söögiks kala-juurvilja vormi, kuna Riina liha ei söö siis oli see toit lihtsalt super ja maitses ka Riinale. Järgmisel päeval aga tegime magusaid ampse banaan šokolaadis.
Pühapäeva õhtul tuli mees koos mu vanematega tagasi. Mu ema ja isa tulid ka lapsi vaatama. Kristofer näitas mu isale mis lollusi ta oskab ja Laura eputas. Kuna mu isa armastab väga magusat siis läksid talle need magusad ampsud väga hästi peale ja ütles, et Helina peab ka hakkama neid tegema :D 

Igal juhul läks nädalavahetus hästi ja loodan, et kõik jäid sellega rahule.

Oma postituse lõpetan ma seekord mõtetega: 

Elu on liiglühike. Naera, kui selleks on võimalus. Vabanda, kui oled eksinud. Lase lahti asjadest, mis ei tee sind õnnelikuks. Mitte keegi teine ei saa sinu eest õnnelik olla. Sa saad küll oma õnne jagada sulle olulise inimesega, kuid tema ei saa olla õnnelik kahe eest. Kui sa ei oska nautida elu pisiasju, suurtest rääkimata, siis ühel päeval oled sa kibestunud. Kuri kõigi peale. Ennekõike enda peale. Ei saa elada teiste elu. Ei saa oodata, et teised sinu elu elavad. Võta elult see hea, mis tal on pakkuda. Isegi kui sa pead selleks oma vanast elust lahti laskma. Elul ei ole alati ka ainult head pakkuda. Sa pead oskama ka vastu võtta seda halba, mis sulle pakutakse. Kuigi seda on vahest raske taluda. Öeldakse, et igale inimesele pannakse selline koorem, mida ta kanda jõuab. Aga kust läheb piir? Seda pole kusagil paika pandud. Seega pead sa ise olema see tark. Teadmaks, kuidas tunda rõõmu elu pisiasjadest ja kuidas toime tulla raskustega. Teadmaks, kuidas olla õnnelik.

Muutused toovad kaasa valu. Hirm muutuda toob kaasa valu. Kui mitte midagi ei muuda, toob ka see valu. Kuid mis on see, millega sa ise rahul oled? Või rahule jääd? Kas elades edasi oma elu, kus puudub ammu õnn, naer, armastus. Või elu, kus sind ootab ees tundmatu, kuid parim, mida elu sulle üldse pakkuda saab? Ainuke "tingimus" on see, et sa pead olema julge. Julge, et ajada selg sirgu. Julge, et vaadata endale otsa. Julge, et öelda kõva häälega välja, et sa ei ole sellega rahul, mis sul praegu on. Julge, et öelda kõva häälega välja, mida sa soovid. Julge, et astuda välja rutiinist. Julge, et... ELADA. Iga uus on hirmutav. Peabki olema. Kuid hirmust ei tohi saada sinu elu osa. See peab olema, teatud piirini. Kuid julgus on oluline. See on edasiviiv jõud. Muidu sammud paigal ja ainus, mida saavutad, on küsimus su peas: mis oleks kui....

Esimene pulma-aastapäev

Meie kaks

Pean alustama sellest, et reedel (04.10) sõitsime maale, et tüdruk sinna jätta. Väga mõnus oli vahelduseks kodust välja saada.
5. oktoobri hommikul sõitsime linna minu ema juurde, et pojake sinna jätta ja mehega aega minna veetma. Oli ju meie 1. pulma-aastapäev. Aasta tagasi sadas vihma aga siiski oli see üks parimaid päevi mu elus. See aasta on läinud uskumatult kiiresti. Eks nagu igal paaril tuleb ka meil ette nääklemisi aga kellel neid ei oleks. Kuid siiski oleme me väga õnnelikud. Me tahtsime oma päeva jäädvustada ja selleks kohaks valisime Saku mõisa. Pean ära mainima, et super ilus koht ja ka ilm oli päikseline, mis tegi meid veelgi rõõmsamaks. Fotograafiks oli Kaidi, super fotograaf ja rõõmsameelne naisterahvas. Fotosessioon läks väga hästi ja sai palju ilusaid pilte, sest väljas on ju meeletult ilus sügis. Peale pildistamist läksime koju, et olla lihtsalt natukene vaikuses ja omaette ja nii me unne natukeseks vajusimegi. Kui ülesse tõusime, siis läksime välja sööma Maeru trahterisse. Nii palju kordi kui ma seal söömas olen käinud, pole ma pidanud kordagi toidus petuma. Kui lõpuks koju jõudsime, siis veetsime veel aega teleka ees ja keerasime uuesti ennast voodisse kerra, sest tahtsime varakult hommikul minu ema juures pojal järgi olla.
Ma võin saja protsendiselt öelda, et armastan oma meest ülekõige ja ta on kõige parem.

Kui hommikul pojal järgi olime käinud, siis suundusime Raplasse mehe emale järgi, et minna maale kuna Kati tüdrukul oli sünnipäev. Elina-Mia sai 2. aastaseks. Kui Nurtusse jõudsime, siis tüdrukud mängisid ilusti. Mingi hetk kui poiss ka juba mänguasjadega mängima läks hakkas kadetsemine pihta. Küll võttis Elina poisilt mänguasju ära ja tüdrukud kiskusid ka mänguasjadega. Kõigil ju vaja ühe ja sama mänguasjaga mängida. Mingi hetk kui joosti mööda tube hakkas nutt pihta, Elina oli mu tüdrukut käest hammustanud aga kuna ise ei näinud siis ei saanud ka midagi teha. Natuke aega hiljem kui jälle suures toas lapsed mängisid võttis tüdruk sama mänguasja mida Elina tahtis ja siis nad sikutasid seda seni kuni see jäi Laura kätte. Elina muidugi sai kohe kurjaks selle peale ja ründas Laurat hammustades kõhust, nii et veri väljas oli. Mina kui Laura ema lükkasin Elina eemale tüdrukust ja ütlesin natuke kurjemalt, et ei tohi hammustada. Selle peale hakkas muidugi hellik Elina-Mia nutma, mille peale Kati ta kohe sülle võttis ja kööki minema viis. Kuna ma veel julgesin Katile öelda, et vastu tuleb hammustada siis solvuti ja mindi minema. Vastu hammustamisega sain mina tüdrukul hammustamise välja juurutatud. Eks ma võin ju olla see paha inimene aga oma lapsi ma kaitsen ja olen enam kui kindel, et seda teeb iga ema. Ei tea kas peaks hakkama laskma Laural vastu hammustada, kui teda hammustatakse?! Igaljuhul oli tuju kõigil rikutud ja nuttu kui palju.
Meie oma perega olime maal kuni teisipäeva (08.10) hommikuni, sest tüdrukul oli lasteaias pildistamine. Õhtul aga oli mu õe 15. sünnipäev. Suureks preiliks juba sirgunud. :)
Täna hommikul käisin poisiga arsti juures ja lõpuks on ka poiss terve ja saab temaga õues käima hakata. Jõudsin ikka selle päeva ära oodata. Nüüd tuleb oodata vaid ilusaid ilme veel. :)

Päikset teile siia kuldsesse sügisesse :)

8. elukuu

Juba ongi kaheksa kuud möödas poja sünnist. See aeg on ikka meeletu kiirusega läinud. Alles ta oli nii pisike ja armetu aga nüüd juba laseb mööda tuba ringi ja otsib kus saaks koerusi teha. :D Kaheksa kuuselt on poisil 4 hammast suus. Oskab ilusti ise istuda, käib käpuli kiiresti mööda tube, tugede najal läheb ka juba üsna kiiresti sammudes edasi, sest talle ju meeldib koguaeg püsti olla. Paar üksikut korda on julgenud ka käed lahti lasta ja täitsa ise seista ja siis potsatada pepu peale. Lemmikud toidud on kana või sealihaga püreed, mida emme keedab talle ning lisaks maitseb ka pudru, kus sees on mingi magus püree.
Kuna poja avastab aina uusi asju, siis meeldib talle mööda kappe käia ja nendest asju välja sikutada. Nüüd. kus on alanud kütte periood, siis uudistatakse tuld ahjus ja tahaks ka seda ju katsuma minna aga emme ei luba. Veel meeldib talle puusodi närida ja ajalehti on ka hea tükeldada ja siis suhu pista.
Poja on haige olnud juba kuu aega ja ikka endiselt pole ta veel terve, õnneks kõik läheb paremuse poole aga õue siiski veel ei või. Arsti juurde lähme uuesti 9.10.13 ja siis tõesti loodan ma seakt ainult häid uudiseid saada.
Seekord ma ei teinud poja mini sünnipäevaks magusat torti vaid hoopis võileivatordi ja avokaado-kookoskreemi. Ütleks, et mõlemad olid päris head ainult võileivatort oleks võinud mahlasem olla. Eks järgmine kord enam ei kasuta näkileibasid ja saibi, vaid tavalist röstsaia. Magustoidu välimus pole just kõige ilusam aga välimus ju ei riku maitset. ;)

Lisaks veel nii palju, et kui poissi on vaja maha rahustada või kui soovin, et ta paigal püsiks näiteks küünte lõikamise ajal, siis leidsin youtubest ühe video mida poiss vaatab rahulikult ja siis ei häiri teda miski, mida emme teeb. Laps lõpetab jonni ja kui väga väsinud on siis vajub ka unne.

Tüdrukust

Laura on peale haigust ilusti käinud lasteaias ja talle väga meeldib seal. Kui teha näiteks juttu, et järgmine päev lasteaeda ei lähe, siis on nutt kohe lahti, et tema tahab minna. Emme peab igal hommikul tegema patsid, sest muidu ta ei saa lasteaeda minna. Ilma kaisuloomata ka uksest välja ei astuta. Kui tüdruk kodus valib toitu siis lasteaias sööb kõike ilusti ja ei jäta midagi järgi. Õues mängib oma rühmakaaslastega ja ka suuremate tüdrukutega. Iga päev tuleb tüdrukul uusi sõnu, mis on ainult hea :) Võin kindlalt öelda, et lapsele tuleb lasteaed kasuks. Peale seda kui ta hakkas lasteaias käima on tüdruk läinud hästi asjalikuks. Nüüd ta oskab ise omale juba võileiba teha ja ka toidu saab mikrokas soojaks omale tehtud. Tal ju läheb täpselt samal ajal kõht tühjaks kui emme vennat söödab :D
Võin julgelt öelda, et Laura on tubli tüdruk.

Olge ikka tublid ja hoidke üksteist, sest kunagi ei tea mis homne päev võib tuua.
Kallid olete sõbrad :)