Esimene pulma-aastapäev

Meie kaks

Pean alustama sellest, et reedel (04.10) sõitsime maale, et tüdruk sinna jätta. Väga mõnus oli vahelduseks kodust välja saada.
5. oktoobri hommikul sõitsime linna minu ema juurde, et pojake sinna jätta ja mehega aega minna veetma. Oli ju meie 1. pulma-aastapäev. Aasta tagasi sadas vihma aga siiski oli see üks parimaid päevi mu elus. See aasta on läinud uskumatult kiiresti. Eks nagu igal paaril tuleb ka meil ette nääklemisi aga kellel neid ei oleks. Kuid siiski oleme me väga õnnelikud. Me tahtsime oma päeva jäädvustada ja selleks kohaks valisime Saku mõisa. Pean ära mainima, et super ilus koht ja ka ilm oli päikseline, mis tegi meid veelgi rõõmsamaks. Fotograafiks oli Kaidi, super fotograaf ja rõõmsameelne naisterahvas. Fotosessioon läks väga hästi ja sai palju ilusaid pilte, sest väljas on ju meeletult ilus sügis. Peale pildistamist läksime koju, et olla lihtsalt natukene vaikuses ja omaette ja nii me unne natukeseks vajusimegi. Kui ülesse tõusime, siis läksime välja sööma Maeru trahterisse. Nii palju kordi kui ma seal söömas olen käinud, pole ma pidanud kordagi toidus petuma. Kui lõpuks koju jõudsime, siis veetsime veel aega teleka ees ja keerasime uuesti ennast voodisse kerra, sest tahtsime varakult hommikul minu ema juures pojal järgi olla.
Ma võin saja protsendiselt öelda, et armastan oma meest ülekõige ja ta on kõige parem.

Kui hommikul pojal järgi olime käinud, siis suundusime Raplasse mehe emale järgi, et minna maale kuna Kati tüdrukul oli sünnipäev. Elina-Mia sai 2. aastaseks. Kui Nurtusse jõudsime, siis tüdrukud mängisid ilusti. Mingi hetk kui poiss ka juba mänguasjadega mängima läks hakkas kadetsemine pihta. Küll võttis Elina poisilt mänguasju ära ja tüdrukud kiskusid ka mänguasjadega. Kõigil ju vaja ühe ja sama mänguasjaga mängida. Mingi hetk kui joosti mööda tube hakkas nutt pihta, Elina oli mu tüdrukut käest hammustanud aga kuna ise ei näinud siis ei saanud ka midagi teha. Natuke aega hiljem kui jälle suures toas lapsed mängisid võttis tüdruk sama mänguasja mida Elina tahtis ja siis nad sikutasid seda seni kuni see jäi Laura kätte. Elina muidugi sai kohe kurjaks selle peale ja ründas Laurat hammustades kõhust, nii et veri väljas oli. Mina kui Laura ema lükkasin Elina eemale tüdrukust ja ütlesin natuke kurjemalt, et ei tohi hammustada. Selle peale hakkas muidugi hellik Elina-Mia nutma, mille peale Kati ta kohe sülle võttis ja kööki minema viis. Kuna ma veel julgesin Katile öelda, et vastu tuleb hammustada siis solvuti ja mindi minema. Vastu hammustamisega sain mina tüdrukul hammustamise välja juurutatud. Eks ma võin ju olla see paha inimene aga oma lapsi ma kaitsen ja olen enam kui kindel, et seda teeb iga ema. Ei tea kas peaks hakkama laskma Laural vastu hammustada, kui teda hammustatakse?! Igaljuhul oli tuju kõigil rikutud ja nuttu kui palju.
Meie oma perega olime maal kuni teisipäeva (08.10) hommikuni, sest tüdrukul oli lasteaias pildistamine. Õhtul aga oli mu õe 15. sünnipäev. Suureks preiliks juba sirgunud. :)
Täna hommikul käisin poisiga arsti juures ja lõpuks on ka poiss terve ja saab temaga õues käima hakata. Jõudsin ikka selle päeva ära oodata. Nüüd tuleb oodata vaid ilusaid ilme veel. :)

Päikset teile siia kuldsesse sügisesse :)