Nädalavahetus ja uue nädala algus

Laupäeva hommikul tõusime varakult, sest meil oli plaanis kodune fotosessioon. Me oleme leidnud omale väga hea ja toreda fotograafi Natalia Laanevälja. Temaga pildistades tunneme ennast vabalt ja kõik pildid tulevad loomulikud, mitte üle poseeritud. Meil oli plaanis teha perepilte ja lastest, muidugi kõige rohkem pilte sai tehtud poisist. Selleks päevaks oli ta täpselt 1k1n vana. :) Praeguseks oleme saanud ainult mõned üksikud pildid kätte ja minu arvates on need lihtsalt super ilusad.

Pildistamise ajal tulid ka ämm ja äi külla. Kuna meil oli viimastel päevadel teleka antenniga probleeme siis kallis mees ja äi tegid selle peale pildistamist korda. Kui telekale sai pilt ette siis läksid mees ja tütar maale koos nendega, kuna mul tulid sõbrannad külla ja tegime väikse istumise.

Väiksele istumisele tulid kohale Riina, Kirsti ja Maarit ning korraks hüppas läbi ka Heidi. Neljakesi me siis mängisime mängu reaalsuskontroll mis on mõeldud alates 16+ mängimiseks. Igal juhul saime väga palju nalja. Lisaks sai veel joonistatud ja niisama lobisetud. Kahjuks aga pidid Kirsti ja Maarit varakult lahkuma kuna pidid järgmine päev tööle minema. Õhtul kui lõpuks poisi magama saime Riinaga tegime sushit. Sushi on lihtsalt parim. Ma vist sööksin seda iga päev :D

Lõpuks me jutustasime Riinaga öösel kella 3ni ja hommikul oli üsna raske tõusta kuna ma ju tõusen öösiti ka, et poissi sööta. Aga see ei seganud meil mõnusat olemist ka pühapäeval.

Pühapäeva õhtul tulid mees ja tütar koju tagasi ja küll neid oli ikka tore taas näha, mis siis et nad nii lühikest aega ära olid, hakkasin ma neid ikkagi igatsema. Kahjuks oli mees maal oma selja ära tõstnud. Sellepärast veetis ta ka nädala alguses paar päeva kodus, et selga ravida ja nüüdseks on selg tal juba tervem. :)

Esmaspäev oli meil tegus. Pois vanavanaema ja vanavanaisa käisid külas ja tõid poisile saunalina ning lõpuks sai ka vanavanaema poisi sülle. Siiamaani igakord poiss magas kui nad külas käisid. Nendega sai ka kohustuslikud pildid tehtud. Hommikul viisin mehe Rocca al Maresse ja ise läksin õe juurde meest ootama. Kui kallike tagasi jõudis käisime juristi juures, et uurida mis võimalused mehel on mu tütar lapsendada. Jurist ütles, et suure tõenäosusega me võidaksime kohtus Laura bioloogilist isa. Muidugi tahame meie asja ajada ilma kohtuta aga kui meil ei ole võimalik asja rahumeelselt lahendada siis seisab ees meil kohus. Eks seda näitab nüüd lähitulevik mis saama hakkab ja kuidas asjad kulgevad. Meie loodame, et kõik läheb täpselt nii nagu meie tahame. :)

Teisipäev sai veedetud koduselt. Ma sain käia poisiga pikemal ringil kui 1km ja oi kui mõnus see oli. Ilm oli ilus ja päikseline. Kahjuks aga õhtupoole poiss istus üleval ja lõpuks oli ta üleväsinud ja teda oli raske magama saada. Muidu on ta juba väga asjalik ja jagab naeratusi aina rohkem. Iga päevaga tõstab pead juba rohkem ja nüüdseks oleme ka lutiga sõbraks saanud ja see teeb päeva tunduvalt kergemaks kuna enam ei pea ma talle luti eest olema. :)

Arstlik ülevaatus

Täna siis sai käidud taaskord arsti juures kaalumas ja mõõtmas.

Vot nii suur olengi

1 kuuselt on Kristofer-Robin :

• pikkus 58cm (+4cm)
• kaal 5290g (+1020g)
• peaümbermõõt 39cm

Arst ütles, et meil on oht nabasongale, kuid õnneks pole see midagi hullu.
Sellest täpsemalt siis:

Küsimus:

Mis asi on nabasong ja kui tõsine probleem see on? Kuidas seda ravitakse?

Vastus:

Nabasong tähendab seda, et lapse naba ei tõmbu mitte sisse, vaid pundub väljapoole. Sellise pundumise põhjus on sooltes ja teiste kõhu sisekudede seisundis. Nabasong ei ole nii suur probleem nagu näiteks kubemesong, mille korral võib olla vajalik kirurgiline sekkumine, sest sooled ning nende sisu võivad songa sisse kinni pitsuda. Vastupidiselt tavaarusaamale ei sõltu nabasonga tekkimine sellest, kuidas nabanöör läbi lõigati või sellest, kui palju beebi nutab. Pigem on tegemist avausega kõhuseinas, mille kaudu nabanöör ja selle veresooned emakas olles loote kehasse sisenesid. Mõnel beebil on see avaus tilluke, kuid teistel väga suur ning nende vahele jääb palju erinevate suurusega avausi. Seni teadmata põhjustel esineb europiidsel rassil nabasonga harvemini kui teiste etniliste gruppide lastel. Enamasti ei ole kirurgiline sekkumine vajalik, sest suurem enamus sellistest songadest kaovad iseseisvalt kui laps saab 5 kuni 10 aasta vanuseks. Ükski abinõu, nagu nt kõhu kinnisidumine või songale kümnepennise asetamine, ei kiirenda songa kadumist. Vaata asjale sedaviisi: hoolimata sellest, kas su beebi naba on punnis või sissepoole, on see tõenäoliselt üks armsamaid - ja kõige kõdikartvamaid - nabasid maailmas.

Pea tõstmine

Muidu on poiss tubli ja on näha et tahab juba liikvele minna. Vaikselt tõstab juba pead ja kui käed jalgade taha panna siis lükkab ennast edasi. Saime ka vaktsiini süsti ja sellel ajal oli kisa taevani. Peale mõõtmist pissiti isegi emme täis :D
Vastu tänast tehti uus unerekord - nüüdseks on siis kõige pikem magamine kella 11st - 05.30ni. Minu rinnad aga olid kui pommid selleks ajaks ja issi küljealune oli ka märg :D Eks nüüd ole näha kas hakkavadki pikemad uned tulema.


Hetkel me õue jalutama kahjuks ei saa, kuna tüdruk on nohune ja köhane ning poisil ka kerge nohu, mis õnneks hakkab juba mööda minema. Eks me siis otsime tubaseid tegevusi ja oleme rõõmsad. :)

1 elukuu

Pole siia enam ammu kirjutama jõudnud.

Rõõmus 1 kuune poja

Vahepeal täitus pojal esimene elukuu. Selle puhul käisid meil ka külalised. Emme tegi pojale ka tordi, mille muidugi koos külalistega ise ära sõime :D Lisaks veel tegi tädi ja vanaema poisile küpsisetordi, mida said taas  külalised hea maitsta. Ja teine vanaema küpsetas soolase piruka, mis oli kui rusikas silmaauku selle magusa koguse peale. Kingituseks sai Kristofer omale fotoalbumi ja häält tegeva pehme auto.

Tädi ja vanaema tehtud küpsisetort

Nagu poisil tavaliselt kombeks on magas ta taas kui külalised tulid. Kui tõusis nõudis süüa ja siis uudistas ringi. Juba vaikselt üritab ta pead tõsta, mäletan et tüdruk hakkas pead tõstma 2k7p. Muidu sööb poiss mehiselt ja vahepeal olen sunnitud isegi lisa juurde andma, kuna ta on mõlemad rinnad tühjaks söönud ja uus piim ei ole jõudnud nii kiiresti tekkida. Enam-vähem on meil ka päeva rütm paika saanud ja see on ainult hea, sest siis saan mina oma aega paremini planeerida.

Üks nädalavahetus lubasime Eerol maale minna ja Laura läks vanaema hoida. Ma siis poisiga otsustasin minna esimest korda suuremale poeretkele ja võtsin ka õe kaasa seltsiks. Leidsin poisile mitmeid uusi riideid ja üsna odavalt veel sain need kätte. :) Samal õhtul kutsusin külla ka sõbranna, et mul kodus seltsi oleks. Igal juhul oli meil kolmekesi tore koos olla. Järgmisel päeval oli super ilma ja läksime nõks enne seda õue päikest nautima kui Laura koju tuli. Kui tüdruk ka kodus oli tegime väikse ringi veel õues ja tulime tuppa ära. Tädi sai Lauraga joonistada igasuguseid pilte, kuid kahjuks ei jõudnud jäädvustada kuna tüdruk kustutas pildi enne ära. Viimasel ajal on tüdrukule hakanud ka näpuvärvidega mökerdamine meeldima.

Üleeile sai tuisku ja tuult trotsides pikka maa jalutamist ette võetud. Jalutasime õega ja poisiga Laagrist Sauele ja tagasi. Kokku tuli umbes 13 km. Poiss magas ilusti terve selle sõidu ja ei seganud teda see tuul ja tuisk. Kui Sauelt Laagri poole jalutasime oli tuul täiesti vastu ja jalad andsid mul juba tunda, kuna pole ju harjunud nii pikka maad jalutama :D Järgmisel päeval olid jalad natukene ainult valusad õnneks ja sain kõik vajalikud kodused toimetused tehtud.
Nüüd oleme paar päeva tubased olnud kuna mõlemal lapsel on nohu. Ei taha, et nad rohkem külma juurde saaksid ja siis otsimegi toas tegevust. Kolmapäeval on meil poisiga arst, eks siis saan teada kui pikk ja palju poiss kaalub.
Mina muidugi ootan iga päev õhtut kui kallis mees koju tuleb, siis mul ka natuke kergem ja saan endale natukene aega pühendada.