1 elukuu

Pole siia enam ammu kirjutama jõudnud.

Rõõmus 1 kuune poja

Vahepeal täitus pojal esimene elukuu. Selle puhul käisid meil ka külalised. Emme tegi pojale ka tordi, mille muidugi koos külalistega ise ära sõime :D Lisaks veel tegi tädi ja vanaema poisile küpsisetordi, mida said taas  külalised hea maitsta. Ja teine vanaema küpsetas soolase piruka, mis oli kui rusikas silmaauku selle magusa koguse peale. Kingituseks sai Kristofer omale fotoalbumi ja häält tegeva pehme auto.

Tädi ja vanaema tehtud küpsisetort

Nagu poisil tavaliselt kombeks on magas ta taas kui külalised tulid. Kui tõusis nõudis süüa ja siis uudistas ringi. Juba vaikselt üritab ta pead tõsta, mäletan et tüdruk hakkas pead tõstma 2k7p. Muidu sööb poiss mehiselt ja vahepeal olen sunnitud isegi lisa juurde andma, kuna ta on mõlemad rinnad tühjaks söönud ja uus piim ei ole jõudnud nii kiiresti tekkida. Enam-vähem on meil ka päeva rütm paika saanud ja see on ainult hea, sest siis saan mina oma aega paremini planeerida.

Üks nädalavahetus lubasime Eerol maale minna ja Laura läks vanaema hoida. Ma siis poisiga otsustasin minna esimest korda suuremale poeretkele ja võtsin ka õe kaasa seltsiks. Leidsin poisile mitmeid uusi riideid ja üsna odavalt veel sain need kätte. :) Samal õhtul kutsusin külla ka sõbranna, et mul kodus seltsi oleks. Igal juhul oli meil kolmekesi tore koos olla. Järgmisel päeval oli super ilma ja läksime nõks enne seda õue päikest nautima kui Laura koju tuli. Kui tüdruk ka kodus oli tegime väikse ringi veel õues ja tulime tuppa ära. Tädi sai Lauraga joonistada igasuguseid pilte, kuid kahjuks ei jõudnud jäädvustada kuna tüdruk kustutas pildi enne ära. Viimasel ajal on tüdrukule hakanud ka näpuvärvidega mökerdamine meeldima.

Üleeile sai tuisku ja tuult trotsides pikka maa jalutamist ette võetud. Jalutasime õega ja poisiga Laagrist Sauele ja tagasi. Kokku tuli umbes 13 km. Poiss magas ilusti terve selle sõidu ja ei seganud teda see tuul ja tuisk. Kui Sauelt Laagri poole jalutasime oli tuul täiesti vastu ja jalad andsid mul juba tunda, kuna pole ju harjunud nii pikka maad jalutama :D Järgmisel päeval olid jalad natukene ainult valusad õnneks ja sain kõik vajalikud kodused toimetused tehtud.
Nüüd oleme paar päeva tubased olnud kuna mõlemal lapsel on nohu. Ei taha, et nad rohkem külma juurde saaksid ja siis otsimegi toas tegevust. Kolmapäeval on meil poisiga arst, eks siis saan teada kui pikk ja palju poiss kaalub.
Mina muidugi ootan iga päev õhtut kui kallis mees koju tuleb, siis mul ka natuke kergem ja saan endale natukene aega pühendada.