Oli 17. juuni täiesti tavaline päev minu jaoks olnud. Kallis läks üksinda Keilasse poodi kuna ma tundsin end halvasti - iiveldushood käisid. Kui ta tagasi tuli käskis ta mul silmad kinni panna, kuid ma ei saanud aru, et miks ma peaksin. Olgu tegin siis seda ja mu kallis kinkis mulle kaelaketi, mida olen pidanud ainult paar korda kaelast ära võtma. Ma olin õnnelik, et ta oli sellise väikse üllatuse teinud. Päev kulges vaikselt edasi ja veeres õhtusse..mul oli aeg hakata süüa tegema perele.
Peale sööki aga kästi mul rahulikult ühe koha peal istuda ja puhata. Kallike läks magamistuppa ja sealt tulles palus ta mul jälle silmad kinni panna. Selle aja jooksul laskus ta põlvili ja käskis mul silmad avada ning ta küsis, et kas tahan tema naiseks saada. Ma olin jahmudnud ja õnnelik. Muidugi vastasin ma talle jaatavalt, ma lihtsalt olin nii õnnelik.
Kihlasõrmus |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar