Kodused juba kuu aega

Eelmisest postitusest on möödas juba tükk aega, sest pole ju millegist olnud kirjutada.

Kui eelmises postitusest ütlesin, et loodan et tüdrukul midagi hullu ei ole siis siiski tuli välja, et tal on kõrvapõletik. Sai ta siis antibiootikumi ravikuuri, mis ei aidanud. Lõpuks oli tüdruk juba kolm nädalat haige olnud ja paremaks ei läinud. Peale seda kui käisin lastega kõrvaarsti juures jäi tüdruk veel haigemaks. Teisipäevast(28.10) alates oli tal kõrge palavik ja otsustasin reedel helistada perearstile kuna laps ei söönud midagi ja rohud oksendas ka välja. Perearst siis käskis EMO-sse minna ja meid jäeti haiglasse. Tüdrukul oli siis mononukleoos + kahepoolne keskkõrva põletik. 10 tundi jutti sai tüdruk tilgutit, kuna oli nõrk ja vedelikku oli ka kehas vähe. Haiglas siis olime kuni 4.11 lõunani. Peale seda saime kodusele ravile ja tüdruk ei tohi kuu aega lasteaeda minna. See haigus tõmbas immuunsuse nii alla, et ei ole üldse hea ka temaga poes käia, sest kui ta saab mingi viiruse külge võib ta uuesti haigestuda. Kuna see on üsnagi nakkav haigus siis vedas, et poiss haigeks ei jäänud.
Sel ajal kui ma tüdrukuga haiglas olin sai poja 9 kuuseks juba. Ema hoidis teda terve selle aja Kristoferit. Õde küpsetas pojale ka koogi, kuna mina ju seda teha ei saanud.
9 kuuse poisi mõõdud on

• Kaal 9,890 kg
• Pikkus 75 cm

Hambaid on poisil endiselt 4 aga igemed on ülevalt ja alt paistes ja ilavool on metsik. Sõnu mida ta oskab on kaks aitäh ja mäm-mäm. Lemmik tegevus on tal püsti olek ja aina rohkem harjutab seismist ilma toeta. Nüüdseks sööb poiss juba peaaegu kõike. Saab täiesti tavalist kodutoitu :)

Hetkel on meil probleemiks pigem öine magamine. Mina ei saa tõesti enam aru, mis teda vaevab. Kas tõesti teevad hambad sellist valu, et ta istub iga öö üleval. Nüüd on ta omale ka köha kuskilt saanud, ometi oleme õues käinud ainult nii palju kui autosse ja autost tuppa. Hoian pöialt, et Kristofer nüüd haigeks ei jää.

Vahepeal oli ka mehel ametlikult esimene isadepäev. Laura tegi talle minu abiga kaardi ja kaardi sisse tegime mõlema lapse käe jälje ja head soovid kirjutas tüdruk minu abiga ise sisse. Lisaks kinkisin talle veel laste pildiga pluusi, mis talle väga meeldis. :)

Selle kuu lõpus toimub siis väike istumine, kuna Laura saab juba 4 aastaseks. Minu suur tüdruk. :) Kõik kes soovivad tulla olete külla oodatud aga enne andke mulle ka teada. :)

Mina ise ootan juba lund, sest vihm ja need külmad tuuled on ära tüüdanud. Nii mõnus oleks ju lumehangedes lastega möllata.

Hoidkem ja armastagem oma lähedasi! :)