Poja sai 1 aastaseks

Huvitav küll kuhu ajal nii kiire on!? Enam mul polegi beebit kodus vaid väikelaps. Ma mäletan veel täpselt seda päeva kui mul poja sündis. See oleks nagu alles olnud.
Õigel päeval pidasime pereringis sünnipäeva. Külas käisid vanaemad ja vanaisa ning onu ja tädi. Poiss sai kingiks oma esimese hõbelusika, mis jääb ootama aega kui ta on juba täiskasvanu ja valmis oma elu peale kolima, aga õnneks on sinna palju palju aastaid veel aega. :)
Seekord tegin mina võileivatordi ja õde tegi küpsisetordi. Võileivatordi retsepti võtsin siit. Kõik kes sõid kiitsid :)

Sünnipäevalaps

Võileivatort tuunikalaga

Küpsisetort

4. veebruaril käisime ka perearsti juures kaalumas ja mõõtmas.
1 aastased andmed on siis:

• Kaal 10,91kg (+540g)
• Pikkus 77cm 
• Peaümbermõõt 48cm (+1cm)

Aastaga on siis poiss kasvanud 21cm ja kaalus juurde võtnud 6.64kg. Minu arvates täiesti korralik tulemus.
Verd võeti ka ja hemoglobiin on natuke madal. Aga muidu pidi kõik korras olema. 

Kristofer kõnnib ka juba vaikselt. Igapäevaga üha rohkem. Hetkel veel tuleb käputamist ka, eriti siis kui on vaja kiiresti kuskile saada. 

Sõnu mida ta oskab on vähe. Poja oskab öelda: aitähh, emme, mämm-mämm, ei taa(ei taha), ai.

Siiani sööb kõike mida olen talle andnud ja üha rohkem joob ka midagi muud peale oma piima.

Mirelle

Lisaks käisime veel pojaga minu sõbrannal Marjal külas, kellel on pisike tüdruk nimega Mirelle. Mirelle on 5 kuune ja kerge kui udusulg. Lisaks on ta rõõmsameelne ja meeldib puristada ning tatimulle teha. Kristofer kiskus ka temalt mänguasju ära ja siis andis uuesti tagasi aga oli näha, et ta ei oska nii pisikesega midagi peale hakata. Kristofer muutus armukadetaks kui ma pisikese tüdruku sülle võtsin. Üleüldse on poja väike memmekas :D

Kristofer-Robin 1a ja Mirelle 5k

Väike tirtsu

Kuna hetkel pole ka tüdrukut kodus sain ma lõpuks korralikule jalutuskäigule minna. Esialgu võtsin sihiks jalutada Varbola linnuseni ja tagasi. Linnuseni on 4km ehk siis edasi-tagasi teeb 8km. Toas mõtlesin mitu korda, et kas minna või mitte. Poiss muutus juba uniseks ja hakkas jorisema aga õnneks ma siiski otsustasin jalutama minna, kuigi mulle üksi seda teha ei meeldi. Nii ma paningi siis kõrvaklapid pähe ja hakkasin astuma ja oi kui mõnus tegelikult oli. Üldse ei kahetse. Poiss jäi vankris kohe magama ja magas terve tee mis ma sinna jalutasin. Kui tagasi hakkasin tulema siis tõusis aga õnneks ei olnud mingit jorinat vaid oli ilusti vaikselt üleval ja vahepeal uudistas ka ümbrust.
Nüüd juba mõtlen, et kuhu võiks homme jalutada kui ilus ilm on :)


Kindlasti olete märganud, et poisil on ebaharilikult suured muhud. Need ei ole kukkumisest, vaid on miskit muud. Sellest mis need on saame teada 11. veebruaril kui meil on MRT uuring ja peast tehakse veel 3D pildid. Pojaga lähme haiglasse juba esmaspäeva õhtul. Õnneks on laps rõõmsameelne ja areneb ilusti aga siiski need muhud segavad. Loodame kõike paremat ja et kõik saab korda. :)