Pole siia enam väga ammu kirjutanud, kuna pole aega olnud ja viitsimist pole ka olnud.
Viimase postituse tegin kui poja oli äsja kümne kuuseks saanud. Siis lubasin, et kirjutan ka mõõdud kui oleme kaalumas ja mõõtmas ära käinud. Nüüd siis parandan selle vea.
10. kuuse poisi mõõdud:
- Pikkus 76cm (+1cm)
- Kaal 9,91kg (+20g)
Räägin siis ka mis vahepeal toimunud on ja miks kirjutanud pole.
13. detsember oli reedene päev ja nagu öeldakse, et see on halva õnne päev. Nii see päev ka oli. Selle päeva hommikuseks äratuseks ei olnud poja nutt vaid hoopis suur mürin ja ragin. Nimelt suure tuulega tuli katus majalt koos osaliselt seinaga ja isegi laepaneeli võttis kaasa. Nii hakkas magaistuppa tuul sisse puhuma ja valgus paistis ka sisse seina ja lae vahelt. Tüdruk sai sellest kõigest šhoki ja nüüd kardab pimedust ja tuult.
Peale seda hakkasime siis otsima omale uut elamist. Valla poolt pakutud sotsiaalkorter oli üks suur naljanumber :D 2 toalisest korterist pakuti ühte tuba, mis pidi olema tühi aga tegelikult oli kola täis ja seda kola polnud ka neil kuskile viia. Teist tuba kasutatakse valla riidelaona. Lisaks pidi talvel max 16 kraadi toas sooja olema ja kommunaalid 180€ + ruutmeetrite pealt üüriraha :S
Kuna endal ka ei olnud kohe võimalik korterit üürida, sest tahetakse ju kohe alguses üüratuid summasid, siis sai mul ühendust võetud sõbrannaga. Ta ise elab majas ja korter seisis tühjana. Ta õnneks oli meile nõus andma oma korterit kasutada ainult kommunaalide eest. Me oleme Heidile selle eest ütlemata tänulikud! :) Korterisse saime sisse kolitud nõks enne jõule, täpsemalt siis 23. detsember olime esimest ööd uues kodus. Nüüd me siis elamegi Varbolas, kus on ka mõnusalt vaikne ja rahulik külaelu :)
Lapsed on ka ilusti selle korteriga ära harjunud. Mõlemal on oma tuba ja lisaks on ruumi ringi joosta. Nüüdseks magab ka tüdruk öösiti ilusti. Poiss on ka ära harjunud ja liigub julgelt ringi ja otsib kus saab pahandust kokku keerata.
 |
| Jõulud 2013 |
Jõulud veetsime see aasta Selistes. Lund küll polnud ja selle tõttu ka sellist erilist jõulutunnet ka ei tekkinud aga siiski oli tore pere keskel olla, mis minu arvates ongi jõulude üks tähtsamaid asju. Kuna isa oli toa ikka väga soojaks kütnud ei jäänud Kristofer tuppa magama ja nii ma viisingi ta õue, kus ta magas ilusa pika une. Ei seganud teda jutustamine ja õueküünalde süütamine tema lähedal.
Tüdruk ootas terve õhtu jõuluvana, aga see aasta toodi kelguga kingid õuele ja tüdrukul andis neid sopa see vedada. Õnneks läks vanaisa talle appi ja kingid said tuppa ilusti. Muidugi arvas Laura, et kõik on temale ja tahtis neid kohe avama hakata :D
26. detsembril tegi Kristofer ka oma esimese tudiseva sammu. Samal päeval tuli 3 sammukest kokku. Kuid siiski saab käpuli kiiremini edasi. Lisaks meeldib talle uudistada mis on kappides ja sahtlites. Vaikselt harjutab ka iseseisvalt söömist aga see ei tule veel hästi välja. Muidu on pojake igati rõõmsameelne ja aktiivne laps :)
Aastavahetuse võtsime vastu oma pere seltsis ja uues kodus Varbolas. Kristofer-Robin pidas ka ilusti end üleval ja vaatas õues huviga rakette mis taevas lahti läksid. Tüdruk muidugi kartis ja röökis ja tahtis tuppa. Peale tuppa tulekut oli poja natuke veel üleval ja siis läks ilusti ilma protestita magama.
Selline oli siis meie detsembrikuu lõpp :)
Järgmises postituses räägin edasistest tegevustest.
Seniks päikest ja lumist talve jätku :)
Kuna ka õues on ilusad päikselised ilmad siis käisin ka poisile kelgusõitu tutvustamas. Muidugi oleks hea kui oleks kelgutamise jaoks tal soojakott aga tekk ajab ka asja ära. Poisile täitsa isegi meeldis ja tüdruk tahtis ka vennat vedada. Kui nädalavahetusel issi ka kodus on, siis lähme ka mäele liugu laskma. Loodetavasti saan ma minna ka pikale jalutuskäigule poisiga nädalavahetusel. Läheks ka nädala sees aga kahjuks tüdruk ei jõua nii pikka maad jalutada aga üksinda on vankrit lükata ja kelku vedada kehv.
