# 39 postitus #

Kuna poisil oli juba köha kadumas ja nohu minimaalne, siis käisime esmaspäeval poes pojaga, sest on ju vaja end natukenegi tuulutada. Panin poisi ilusti soojalt riidesse, sest õues ilmad märgatavalt jahedamaks läinud. Tegime oma ostud ära ja ruttu koju tagasi, sest ei tahtnud, et poiss end külmetaks. Kristofer on juba nii asjalik ja enam ei olegi vaja teda turvahälliga poodi vedada vaid istub ilusti ise kärus ja uudistab ringi. :) Nagu pildiltki näha oli laps rõõmus :)

Kahjuks aga jäi mu rõõm lühikeseks, sest juba järgmisel päeval tõusis poisil kõrge palavik. Terve päev püsis palavik 38,4 aga nagu teada siis veel ei tohi palaviku alandajat anda, sest organism võitleb haigusega ise. Õhtul oli poisil magama jäämine läbi raskuste, tõusis iga natukese aja tagant ülesse. Kuna poiss tundus mulle kuidagi väga kuus siis kraadisin teda ja palavik oli tõusnud 38,8 peale, kell oli kuskil 22. Panin poisile küünla ja kussutasin ta magama tagasi. Läks vaid natuke aega mööda kui Kristofer tõusis taas nutuga, ega mul muud üle ei jäänudki kui võtsin ta enda kaissu magama, kuskil kaheteist ajal öösel. Eks siis lõpuks vist hakkas küünal ka mõjuma, sest poiss magas umbes poole 7ni hommikul. Hommikul oli taas palavik 38,6 ja sai küünal uuesti pandud. 

Lõuna ajal oli mul poisiga arst ja sain oma mure ära kurta. Seekord arsti juures siiski sain poisi mõõdud ka teada.

• Kaal 9,29kg (+180g)
• Pikkus 74cm (+2cm)
• Peaümbermõõt 45cm (0,2cm)

Eks kaalu ole tänu haigusele vähe ja poja ju rahmeldab ringi ka. Arst midagi hullu selles ei näinud. 

Aga haigusest edasi. Kui eelmine kord arsti juures käies oli kurk täiesti punane, siis nüüd oli ilus ja mitte punetav. Kuulates ka enam krõbinat ei olnud, mis oli mulle kergenduseks. Kui aga arst kõrvu vaatas tuli sealt ka välja kõrge palaviku põhjus. Nimelt mõlemad kõrvad poisil täiesti punased, lausa nii põletikulised, et valgus vastu ei peegeldanud. Ega muud arstil üle ei jäänud, kui taas antibiootikum peale panna. Tänu kõrvavalule on poiss virr virr ja istub ainult süles. Siis kui õde ja issi koju tulevad läheb pojal tuju paremaks ja ollakse nõus isegi natukene mänguasjadega mängima. Kahjuks peame istuma veel toas vähemalt 8 päeva, siis taas arsti juurde. Loodan, et siis poiss terve ja saab hakata seda külma aga samas ilusat sügist nautima.

Ma olen ise täiesti väsinud nendest haigustest. Iga väiksemgi asi ajab närvi ja selle tõttu kannatab ka mees, kuna olen kiiresti süttiv pomm kodus. Tänu minu tujukusele on ka nääklemisi hakanud üsna palju tulema, millest mul on väga kahju. Ma ju tegelikult tahan, et kõik oleks korras.Usun, et küll kõik laheneb. Loodan, et järgmine nädala lõpp saan natukenegi puhata ja argielust välja ning oma akusid laadida.

# 38 postitus #

Ega midagi erilist polegi vahepeal toimunud. Poja on endiselt haige ja õue ei saa. Seekord kui arsti juures käisime siis mõõtma poissi ei hakatud. Nüüd oli kurguseinalt tatt ära kadunud ja kurk oli täiesti punane. Hetkel pean kolm korda päevas pojale andma astelpajuõli, kuna nii väike köharohtu ei tohi võtta. Arsti juurde lähme tagasi 25. september ja siis saan teada ka Kristoferi mõõdud ning ma tõesti loodan, et pojake selleks ajaks terve. Tahaksin ju väga jalutamas käia ja sügist nautida.

Kahjuks aga läheb kodus istumine igavaks, siis nii me olemegi käinud külas. Mu üks kallis sõbranna Kirsti kolis Kalamajja ja siis tal sai käidud soolaleival. Pidime minema Kairi ja Maaritiga koos, et saaks oma pisikese naiste seltskonna lõpuks kokku aga ikkagi seda veel ei juhtunud kuna Maarit suutis haigeks jääda :( Kuid sellegi poolest oli meil tore lõuna poolik ja sai kõike hääd söödud. Kingituseks viisime miksri komplekti, millega jäädi õnneks rahule :) Lisaks tegin veel kaasa Mississipi mudakoogi.
Muidugi laual ju ei saanud sööki eriti hoida, kuna Kristofer ajab end püsti ja kõik laual oli ju nii ahvatlev ja kõike oli vaja enda kätte saada :D

Kirsti juures soolaleival

Lisaks sai veel vahepeal maha peetud ema ja isa 25. pulma-aastapäev ning ema juubel. Kõik oli muidugi ainult pere seltsis, sest ei hakatud midagi suurt tegema. Venna ja õega kinkisime emale ja isale spa paketi Saaremaal, millega nad jäid üli rahule. Ema sai kingiks omale ratta, mida ta oli ammu juba tahtnud.

Ega hetkel rohkem midagi polegi kirjutada.

Kallid sõbrad olge sama tublid edasi ja päikselist sügist teile.

Ilusat sügise algust!

Väsimus

Viimased kaks nädalat on mind kimbutanud suur väsimus ja magamatus. Selle tõttu ma arvan, et olen ka stressis. Iga väiksemgi ütlemine ajab mind närvi ja mulle see tegelikult üldse ei meeldi. Loodan, et varsti saan natukenegi puhata ja rutiinist välja. Olen pidanud mitu nädalat toas istuma lastega, kuigi tahaks ju õue minna ja jalutada. Eks magamatus on tingitud laste haigusest. Poiss köhib jubedalt öösiti ja tõuseb selle tõttu ülesse. Tunnen ennast ka selle tõttu üsna abitult, kuna ma ju ei saa aidata teda. Eile käisin lastega arsti juures ja tüdruk on õnneks terve nüüd ja saab nädala algusest taas lasteaeda. Poisile aga kirjutati antibiootikum peale, kuna peale viimast visiiti on köha hullemaks läinud ja bronhides on kkahin sees. Nüüd peab minema ainult paremuse poole. Poisiga järgmine nädal uuesti arstile ja siis peaks saama ka 7. kuu mõõdud.

Aga midagi positiivsemat ka. Terve nädalavahetuse olin ma lastega üksi, kuna mees läks maale oma isale ja sõbrale appi. Vahel on hea üksi olla ja mõelda omi mõtteid ning kuulata muusikat, mis ainult minule meeldib. Laupäeval käisil lastega õel külas, see tunnike mis ma seal olin läks jube kiiresti aga kuna lapsed on tõbised siis ei tahtnud pikalt kodust ära olla. Õhtul oli juba igatsus mehe järgi aga õnneks on olemas telefonid ja saab helistada. Suureks abiks on ka sõbrannad, kellega saab lobiseda poole ööni. Suur aitähh Teile, et olemas olete :)
Pühapäeva hommikul võttis minuga Mari-Liis ühendust ja uuris millal võiks külla tulla. Ütlesin et tule kasvõi kohe, kuna ma olin kodus ja midagi huvitavamat nagunii teha polnud. Kuna ta pidi ka tüdruku kaasa võtma, siis ajasin Riina hommikul ülesse ja uurisin kas ta tahab ka mulle külla tulla. Muidugi oli ta nõus :)
Igal juhul sai lobisetud ja nii mõndagi uut kuuldud. Mariannet nägin ma viimati, kui ta õpis alles kõndima  aga nüüd on ta juba suureks tüdrukuks kasvanud. Laura ja Marianne mängisid natukene ka koos aga Mariannele meeldis poiss. Poiss aga kiusas koera - sikutas sabast ja üritas koera najal püsti tõusta. Lisaks meeldis Kristoferile Mari-Liisi kaelakee ripats, sest seda on ju hea närida.
Minu arvates oli väga tore pühapäeva lõunapoolik ja hea kellegi teisega suhelda peale laste ja mehe.

7. elukuu ja haigused

Täna sai poja juba 7. kuuseks. Tänaseks päevaks käputab ta ilusti, istub iseseisvalt ja tõuseb tugede najal püsti. Nüüd õppis ta ka ise püsti olles maha istuma minemise ära. Ütleb ka sõna tähh tähh ehk aitähh, see siis selline arusaadavam esimene sõna. Kohe kohe on ülemised kaks hammast välja tulemas. Kahjuks aga õnnestus poisil oma minisünnipäevaks haigeks jääda. Nohu ja köha ja kerge palavik, muidugi osa asju võivad olla tingitud hammastest. Poja ei taha ka eriti süüa. Koguaeg tahab olla süles. See kõik on jube väsitav.
Kingiks sai ta peal istutava auto vanaema ja vanaisa käest. Poisile väga meeldib igal juhul, sest see teeb nuppe vajutades erinevaid hääli ja selle najal on end tore ju püsti ka ajada.

Lisaks sellele, et poiss on haige otsustas ka tüdruk haigeks jääda. Tüdrukul arvatavasti larüngiit taaskord. Kerge palavik on ka lisaks. Nüüd tuleb loota, et kõrva ei lööks. Ühe nädala sai ta lõbusalt lasteaias käia ja tal endal on ka kahju, et hetkel ei saa lasteaias käia. Õue ka ju ei saa mängima. Eks loodetavasti saame homme arsti juurde ja täpsemalt asja selgeks.

Vahepeal sai ka mu vend aasta vanemaks. Käisime tal ka laupäeval külas. Õde tegi ülihea juustukoogi, mis viis lausa keele alla. Jenna oli lastest ja külalistest üli pöördes ja ei tahtnud üldse oma pesas olla. Igal juhul oli üle pika aja venda näha ja temaga rääkida.